Vanemuise jõulukink lastele – Ehalalt kõlav “Lumekuninganna”
Natuke üle tunni aja kestev tükk on enim, mida lapsed suudavad jälgida ilma väga rahutuks muutumata. Pikem lavastus oleks juba nõudnud vaheaega.
Leelo Tungla libretole tuginevas lavastuses on kasutatud mäng-mängus-loogikat, mis paraku lõpuni väga selgelt välja ei tulnud. Lõpp tuleb kätte liiga järsult. Suurim dramaturgiline ebaloogilisus oli kogu lugu saatva varese (Alo Kurvits) kadumine lavalt röövlikamba stseenis ning hilisem taasilmumine eikusagilt. Nii mõnedki üleminekud olid liiga kiired ja nii jäi lugu kohati hakituks.
Samas ei lasknud näitlejad lavastuse tempol kordagi liiga aeglaseks minna ja hoidsid hoogu pidevalt üleval. Laval sündis mitmeid huvitavaid ja värvikaid karakterrolle, kellest esmapilgul olid silmatorkavaimad Merle Jäägeri nõid, Alo Kurvitsa vares ning Ott Sepp, kelle täita olid mitmed väiksemad osad, kuid kes sellest hoolimata suutis olla äärmiselt meeldejääv. Üks tema rollidest sisaldas otseseid viiteid kevadel Vanemuises esietendunud lavastusele “Teatriparadiis”.
Peategelasi Kajd ja Gerdat kehastanud Martin Kõiv ja Laura Peterson (samas rollis ka Liisi Koikson) ei pakkunud kumbki lapsi kehastades üle ning mõjusid laval veenvalt ja sümpaatselt.
Kujundus lihtne ja ilus
Lavakujundus oli lahendatud lihtsalt (kunstnik Rosita Raud). Keskseks kujundiks oli peegelustega kapp, mis täitis vastavalt vajadusele nii maja kui ka tõlla ülesandeid. Võrdlemisi minimalistlikule lavakujundusele vastandusid osatäitjate üsnagi külluslikud ning vaimukad kostüümid.
Vanemuise suur eelis muusikalavastusi välja tuues on oma ooperikoori olemasolu. Seega ei ole vaja nii palju lauljaid väljastpoolt sisse tuua. Ometi aga kummitab ka Vanemuist Eesti muusikalavastustele tüüpiline probleem, et lauljatel jääb kohati puudu näitlejameisterlikkusest ja laval liikumise vabadusest.
Näitlejad ei ole samas alati laulmises lõpuni piisavalt enesekindlad. Juhtus paraku see, mis Vanemuise ooperikooriga varemgi juhtunud, nimelt tekst ei jõudnud alati piisava selgusega publikuni.
Samas saavad mitmed kooriartistid hakkama huvitavate rollidega. Näiteks Helen Hansberg röövliplikana ning Siiri Koodres, kelle roll Vanaema ja Lumekuningannana (samades osades ka Kaire Vilgats) oli lavastuse üks tugevamaid ning samal ajal mõjus veenvalt ka ta laulmine.
Kõige tugevam ja õnnestunum osa lavastusest oli sellele loodud muusika, kuigi laulude esitamine oli kohati veel ebakindel. Justkui lihtsad, on nad tegelikult kõike muud kui seda. Täiskasvanud vaatajates tekitab selgelt Olav Ehalale omane helikeel kindlasti nostalgiat ja viib tagasi enda lapsepõlve.
Lahendustes oli enamasti mindud kindla peale ja seega polnud ka suuremaid altminekuid. Vanemuise teater on endale jõulueelsel ajal publiku garanteerinud. Andres Dvinjaninov kogenud lasteteatri lavastajana on teadnud, millega arvestada.
Lavastus on selgelt eelkõige meelelahutuslik, õnneks on suudetud vältida liigset näpuga näitamist ning laste nännutamist.
Näidend
“Lumekuninganna”
30. november – 22. jaanuar
•• Vanemuise suures majas
Helilooja Olav Ehala
Libreto autor Leelo Tungal
Lavastaja Andres Dvinjaninov (Eesti Nukuteater)
Kunstnik Rosita Raud
Koreograaf Heili Lindepuu
•• Osatäitjad: Martin Kõiv, Laura Peterson, Liisi Koikson, Alo Kurvits, Merle Jääger, Karmen Puis, Kaire Vilgats, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Ott Sepp, Valentina Kremen, Helen Hansberg, Marika Villemson, Merle Aunpuu, Siiri Koodres
Jõuluetendused teistes teatrites
“Lepatriinude jõulud”
8.–30. detsember
•• Eesti Nukuteater
Lavastaja Janno Põldma
Lavastaja ja kunstnik Heiki Ernits
Helilooja Sven Grünberg
•• Lepatriinutüdruk Mia ja lepa-triinupoiss Tim satuvad jõululaupäeval ootamatult inimeste majja. Otsides tagasiteed lumisesse metsa, kohtavad nad värvikaid toaputukaid. Rõõmsameelse jõululoo toovad lavale samad tegijad, kes on väikeste lepatriinude raamatu ja filmi taga.
“Väike Merineitsi”
Kuressares ja Tallinnas
•• VAT Teatri ja Kuressaare Linnateatri koostöö väikestele ja suurtele muinasjutuhuvilistele.
Lavastaja Aare Toikka
Kunstnik Inga Vares
Muusikaline kujundaja Rivo Laasi.
Osades Garmen Tabor, Janek Joost ja Rivo Laasi.
•• Esietendus Kuressaares 6. detsembril ja Tallinnas 22. detsembril, mängupaikadeks Kuressaare Linnateater ja rahvusraamatukogu teatrisaal.
“Pipi Pikksukk”
13.–23. detsember
•• Muusikaliteater
Lavastaja Marko Matvere
Heliloojad Ülo Vinter ja Ülo Raudmäe
Libreto Sulev Nõmmik
Laulusõnade autor Enn Vetemaa
Muusikaline juht Erki Pehk
Koreograaf Märt Agu
Dekoratsioonikunstnik Krista Tool
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Grimmikunstnik Tiiu Luht
•• Osades Kadri Adamson, Sepo Seeman, Kaili Viidas, Jaanus Mehikas, Marika Vaarik, Raivo Rüütel, Terje Pennie, Danne Dahlin, Indrek Pertelson või Heiki Nabi
•• Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe populaarne muusikal vaprast Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimi tütar Pikksukast ning tema seiklustest koos sõprade Annika, Tommy ja Härra Nilssoniga.
Lasteaialastele ja algklassidele
“Maria, Joosep ja inglike”
2.–22. detsember
Rahvusooper Estonia
Libreto Martin Lindam
Laulutekstid Neeme Kuningas
Muusika Villu Valdmaa
Lavastaja Tõnu Tamm
Kunstnik Riina Vanhanen
Südamlik ja lõbus etendus, mis jutustab kaunist jõuluajast ja sel ajal kõikjal valitsevast headusest. Loo tegelasteks on lahke ja heasüdamlik vanaproua Maria, veidike veider jõuluvaim Joosep ning mitmed kodutud loomad ja linnud, kellele kodu otsitakse. Külla tulevad ka kaks jõuluvana.
“End-Sa-Pese”
13.–20. detsember
Ugala teater
Lavastaja Jaanika Juhanson (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lavastaja õppesuuna üliõpilane)
Kunstnik Kaspar Jancis
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov
Laulusõnad Contra
Liikumisjuht Oleg Titov
Valguskujundaja Priidu Adlas (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia valguskujunduse üliõpilane)
Mängivad TÜ Viljandi kultuuri-akadeemia lavakunstide osakonna 5., 6. ja 7. lennu üliõpilased.
Eelmise aasta detsembris esi-etendunud fantaasialugu poisist, kellele seep oli vastik ja pesemine piin. Jõululaupäeval aga ei kannata tema asjad enam mustust välja ning põgenevad. Olukorda asub päästma superkangelane End-Sa-Pese. Lisaks etendusele jõulumelu, batuut ja palju päkapikke askeldamas ümber jõuluvana võlumasina, kust igaüks saab kingituse.
“Kuningas Rästahabe”
19.–24. detsember
Vene Teater
Lavastaja Polina Stružkova
Kunstnik Maksim Obreskov
Osades Tatjana Jegoruškina, Juri Îilin, Dmitri Kosjakov, Vadim Malõškin, Sergei Furmanjuk, Jelena Jakovleva, Natalja Popenko, Jekaterina Jegorova
Vendade Grimmide tuntumaid jutte on õppetund headusest ja lahkusest. Väikesed pealtvaatajad saavad kõik maagilise vihmakeebi ja nad kaasatakse tegelastena etendusse, mille käiku nende teod määravad.
1.-6. klassi õpilastele
“Lumumm”
7.–22. detsember
•• Rakvere teater
Lavastaja Peeter Rästas
Kunstnik Mihkel Ehala
Videokunstnik Taavi Varm
Osades Anneli Rahkema, Marin Mägi, Marianne Kütt, Margus Stalte, Peeter Jakobi, Helgur Rosenthal, Sander Udikas, Tarmo Kesküll
•• Lugu neist, kes Masina ja maailma pärast muretsevad. Elu dikteeriv Masin läheb rikki ning peategelane läheb seitsme unenäo ja kuue poldiviske taha Vana juurde, kes teab, kuidas hammasrattaid ilma Masinata tööle panna. Interaktiivne etendus, millesse kaasatakse lapsed.
“Sabaga täht”
12.–21. detsember
•• Endla teater
Autor Eva Koff
Lavastaja Andres Noormets
Kunstnik Marge Martin (külalisena)
Valguskujundaja Kalle Kuningas
Muusikaline kujundaja Feliks Kütt
Osades Helle Kuningas, Ago Anderson, Enn Keerd, Ahti Puudersell, Lauri Kink ja Endla teatri noortestuudio õpilased
•• Lõbusad tegelased – karu Tiit ja jääkaru Teet, tiiger Sebedeus ja mesilane Tõnu – arutlevad taevasse ilmunud sätendava asja üle. Kõigile ootamatult tuleb lõpuks külla komeediparandaja ning sabaga tähe saladus hakkab tasapisi selguma. Lisaks etendusele on teatrimajas lastele atraktsioonid (nt batuut), saab maitsta tähesaia ja komeedikommi. Töötab tähetelk-planetaarium, kus saab uurida tähistaevast. AHHAA-keskuse astronoom tutvustab mõõtmatu täheriigi kohta käivaid fakte ja legende (tähetelk on eraldi pileti ja eelregistreerimisega).
“Tähepoiss”
15.–27. detsember
•• Vene Teater
Lavastaja ja dramatiseerija Svetlana Krassman
Helilooja Eduard Toman
Laulusõnad Jelena Skulskaja
Kunstnik ja kostüümid Marianne Kuurme
Koreograafia Elika Erkina
Peaosas Dmitri Lomovski
•• Oscar Wilde’i lugu armastusest ja hinge ilust, mis on olulisem välisest veetlusest. Loo peategelaseks on väga ilus, kuid väga õel tähepoiss, kes pärast mitmeid muinasjutulikke juhtumisi mõistab, et ilma lähedaste inimesteta ei ole võimalik elada ning julmus ei tee õnnelikuks. Etendus mõeldud noortele koolipoistele.
Täiskasvanutele
“Casanova”
13.–23. detsember
•• Rakvere teater
Lavastaja ja kunstnik Hardi Volmer
Osades Erik Ruus, Liisa Aibel, Toomas Suuman, Ülle Lichtfeldt, Velvo Väli, Viive Aamisepp, Volli Käro, Helgi Annast, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer ja publik
•• “Casanova” ühendab kirgliku armastusloo ja võimaluse piiluda filmimaailma telgitagustesse. Etendusele saabuv publik satub juba riietehoius filmivõtete argipäeva ning saali jõudes peab igaüks otsustama, kas jääda passiivseks kõrvaltvaatajaks või võtta vastu pakutud roll valmiva filmi massistseenides. Kui võtted läbi, oodatakse vaheajal kaetud laudade taga esilinastust. Teisele vaatusele saabutakse kui filmistaarid, kes kohe-kohe end esmakordselt suurelt ekraanilt näevad.
“Pähklipureja”
Detsember
•• Nii Estonias kui ka Vanemuises saab näha klassikalist jõuluballetti “Pähklipureja”.