Natuke üle tunni aja kestev tükk on enim, mida lapsed suudavad jälgida ilma väga rahutuks muutumata. Pikem lavastus oleks juba nõudnud vaheaega.

Leelo Tungla libretole tuginevas lavastuses on kasutatud mäng-mängus-loogikat, mis paraku lõpuni väga selgelt välja ei tulnud. Lõpp tuleb kätte liiga järsult. Suurim dramaturgiline ebaloogilisus oli kogu lugu saatva varese (Alo Kurvits) kadumine lavalt röövlikamba stseenis ning hilisem taasilmumine eikusagilt. Nii mõnedki üleminekud olid liiga kiired ja nii jäi lugu kohati hakituks.

Samas ei lasknud näitlejad lavastuse tempol kordagi liiga aeglaseks minna ja hoidsid hoogu pidevalt üleval. Laval sündis mitmeid huvitavaid ja värvikaid karakterrolle, kellest esmapilgul olid silmatorkavaimad Merle Jäägeri nõid, Alo Kurvitsa vares ning Ott Sepp, kelle täita olid mitmed väiksemad osad, kuid kes sellest hoolimata suutis olla äärmiselt meeldejääv. Üks tema rollidest sisaldas otseseid viiteid kevadel Vanemuises esietendunud lavastusele “Teatriparadiis”.

Peategelasi Kajd ja Gerdat kehastanud Martin Kõiv ja Laura Peterson (samas rollis ka Liisi Koikson) ei pakkunud kumbki lapsi kehastades üle ning mõjusid laval veenvalt ja sümpaatselt.

Kujundus lihtne ja ilus

Lavakujundus oli lahendatud lihtsalt (kunstnik Rosita Raud). Keskseks kujundiks oli peegelustega kapp, mis täitis vastavalt vajadusele nii maja kui ka tõlla ülesandeid. Võrdlemisi minimalistlikule lavakujundusele vastandusid osatäitjate üsnagi külluslikud ning vaimukad kostüümid.

Vanemuise suur eelis muusikalavastusi välja tuues on oma ooperikoori olemasolu. Seega ei ole vaja nii palju lauljaid väljastpoolt sisse tuua. Ometi aga kummitab ka Vanemuist Eesti muusikalavastustele tüüpiline probleem, et lauljatel jääb kohati puudu näitlejameisterlikkusest ja laval liikumise vabadusest.

Näitlejad ei ole samas alati laulmises lõpuni piisavalt enesekindlad. Juhtus paraku see, mis Vanemuise ooperikooriga varemgi juhtunud, nimelt tekst ei jõudnud alati piisava selgusega publikuni.

Samas saavad mitmed kooriartistid hakkama huvitavate rollidega. Näiteks Helen Hansberg röövliplikana ning Siiri Koodres, kelle roll Vanaema ja Lumekuningannana (samades osades ka Kaire Vilgats) oli lavastuse üks tugevamaid ning samal ajal mõjus veenvalt ka ta laulmine.

Kõige tugevam ja õnnestunum osa lavastusest oli sellele loodud muusika, kuigi laulude esitamine oli kohati veel ebakindel. Justkui lihtsad, on nad tegelikult kõike muud kui seda. Täiskasvanud vaatajates tekitab selgelt Olav Ehalale omane helikeel kindlasti nostalgiat ja viib tagasi enda lapsepõlve.

Lahendustes oli enamasti mindud kindla peale ja seega polnud ka suuremaid altminekuid. Vanemuise teater on endale jõulueelsel ajal publiku garanteerinud. Andres Dvinjaninov kogenud lasteteatri lavastajana on teadnud, millega arvestada.

Lavastus on selgelt eelkõige meelelahutuslik, õnneks on suudetud vältida liigset näpuga näitamist ning laste nännutamist.

Näidend

“Lumekuninganna”

30. november – 22. jaanuar

••  Vanemuise suures majas

Helilooja Olav Ehala

Libreto autor Leelo Tungal

Lavastaja Andres Dvinjaninov (Eesti Nukuteater)

Kunstnik Rosita Raud

Koreograaf Heili Lindepuu

••  Osatäitjad: Martin Kõiv, Laura Peterson, Liisi Koikson, Alo Kurvits, Merle Jääger, Karmen Puis, Kaire Vilgats, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Ott Sepp, Valentina Kremen, Helen Hansberg, Marika Villemson, Merle Aunpuu, Siiri Koodres

Jõuluetendused teistes teatrites

“Lepatriinude jõulud”

8.–30. detsember

••  Eesti Nukuteater

Lavastaja Janno Põldma

Lavastaja ja kunstnik Heiki Ernits

Helilooja Sven Grünberg

••  Lepatriinutüdruk Mia ja lepa-triinupoiss Tim satuvad jõululaupäeval ootamatult inimeste majja. Otsides tagasiteed lumisesse metsa, kohtavad nad värvikaid toaputukaid. Rõõmsameelse jõululoo toovad lavale samad tegijad, kes on väikeste lepatriinude raamatu ja filmi taga.

“Väike Merineitsi”

Kuressares ja Tallinnas

••  VAT Teatri ja Kuressaare Linnateatri koostöö  väikestele ja suurtele muinasjutuhuvilistele.

Lavastaja Aare Toikka

Kunstnik Inga Vares

Muusikaline kujundaja Rivo Laasi.

Osades Garmen Tabor, Janek Joost ja Rivo Laasi.

••  Esietendus Kuressaares 6. detsembril ja Tallinnas 22. detsembril, mängupaikadeks Kuressaare Linnateater ja rahvusraamatukogu teatrisaal.

“Pipi Pikksukk”

13.–23. detsember

••  Muusikaliteater

Lavastaja Marko Matvere

Heliloojad Ülo Vinter ja Ülo Raudmäe

Libreto Sulev Nõmmik

Laulusõnade autor Enn Vetemaa

Muusikaline juht Erki Pehk

Koreograaf Märt Agu

Dekoratsioonikunstnik Krista Tool

Kostüümikunstnik Gerly Tinn

Grimmikunstnik Tiiu Luht

••  Osades Kadri Adamson, Sepo Seeman, Kaili Viidas, Jaanus Mehikas, Marika Vaarik, Raivo Rüütel, Terje Pennie, Danne Dahlin, Indrek Pertelson või Heiki Nabi

••  Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe populaarne muusikal vaprast Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimi tütar Pikksukast ning tema seiklustest koos sõprade Annika, Tommy ja Härra Nilssoniga.

Lasteaialastele ja algklassidele

“Maria, Joosep ja inglike”

2.–22. detsember

Rahvusooper Estonia

Libreto Martin Lindam

Laulutekstid Neeme Kuningas

Muusika Villu Valdmaa

Lavastaja Tõnu Tamm

Kunstnik Riina Vanhanen

Südamlik ja lõbus etendus, mis jutustab kaunist jõuluajast ja sel ajal kõikjal valitsevast headusest. Loo tegelasteks on lahke ja heasüdamlik vanaproua Maria, veidike veider jõuluvaim Joosep ning mitmed kodutud loomad ja linnud, kellele kodu otsitakse. Külla tulevad ka kaks jõuluvana.

“End-Sa-Pese”

13.–20. detsember

Ugala teater

Lavastaja Jaanika Juhanson (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lavastaja õppesuuna üliõpilane)

Kunstnik Kaspar Jancis

Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov

Laulusõnad Contra

Liikumisjuht Oleg Titov

Valguskujundaja Priidu Adlas (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia valguskujunduse üliõpilane)

Mängivad TÜ Viljandi kultuuri-akadeemia lavakunstide osakonna 5., 6. ja 7. lennu üliõpilased.

Eelmise aasta detsembris esi-etendunud fantaasialugu poisist, kellele seep oli vastik ja pesemine piin. Jõululaupäeval aga ei kannata tema asjad enam mustust välja ning põgenevad. Olukorda asub päästma superkangelane End-Sa-Pese. Lisaks etendusele jõulumelu, batuut ja palju päkapikke askeldamas ümber jõuluvana võlumasina, kust igaüks saab kingituse.

“Kuningas Rästahabe”

19.–24. detsember

Vene Teater

Lavastaja Polina Stružkova

Kunstnik Maksim Obreskov

Osades Tatjana Jegoruškina, Juri Îilin, Dmitri Kosjakov, Vadim Malõškin, Sergei Furmanjuk, Jelena Jakovleva, Natalja Popenko, Jekaterina Jegorova

Vendade Grimmide tuntumaid jutte on õppetund headusest ja lahkusest. Väikesed pealtvaatajad saavad kõik maagilise vihmakeebi ja nad kaasatakse tegelastena etendusse, mille käiku nende teod määravad.

1.-6. klassi õpilastele

“Lumumm”

7.–22. detsember

••  Rakvere teater

Lavastaja Peeter Rästas

Kunstnik Mihkel Ehala

Videokunstnik Taavi Varm

Osades Anneli Rahkema, Marin Mägi, Marianne Kütt, Margus Stalte, Peeter Jakobi, Helgur Rosenthal, Sander Udikas, Tarmo Kesküll

••  Lugu neist, kes Masina ja maailma pärast muretsevad. Elu dikteeriv Masin läheb rikki ning peategelane läheb seitsme unenäo ja kuue poldiviske taha Vana juurde, kes teab, kuidas hammasrattaid ilma Masinata tööle panna. Interaktiivne etendus, millesse kaasatakse lapsed.

“Sabaga täht”

12.–21. detsember

•• Endla teater

Autor Eva Koff

Lavastaja Andres Noormets

Kunstnik Marge Martin (külalisena)

Valguskujundaja Kalle Kuningas

Muusikaline kujundaja Feliks Kütt

Osades Helle Kuningas, Ago Anderson, Enn Keerd, Ahti Puudersell, Lauri Kink ja Endla teatri noortestuudio õpilased

•• Lõbusad tegelased – karu Tiit ja jääkaru Teet, tiiger Sebedeus ja mesilane Tõnu – arutlevad taevasse ilmunud sätendava asja üle. Kõigile ootamatult tuleb lõpuks külla komeediparandaja ning sabaga tähe saladus hakkab tasapisi selguma. Lisaks etendusele on teatrimajas lastele atraktsioonid (nt batuut), saab maitsta tähesaia ja komeedikommi. Töötab tähetelk-planetaarium, kus saab uurida tähistaevast. AHHAA-keskuse astronoom tutvustab mõõtmatu täheriigi kohta käivaid fakte ja legende (tähetelk on eraldi pileti ja eelregistreerimisega).

“Tähepoiss”

15.–27. detsember

•• Vene Teater

Lavastaja ja dramatiseerija Svetlana Krassman

Helilooja Eduard Toman

Laulusõnad Jelena Skulskaja

Kunstnik ja kostüümid Marianne Kuurme

Koreograafia Elika Erkina

Peaosas Dmitri Lomovski

••  Oscar Wilde’i lugu armastusest ja hinge ilust, mis on olulisem välisest veetlusest. Loo peategelaseks on väga ilus, kuid väga õel tähepoiss, kes pärast mitmeid muinasjutulikke juhtumisi mõistab, et ilma lähedaste inimesteta ei ole võimalik elada ning julmus ei tee õnnelikuks. Etendus mõeldud noortele koolipoistele.

Täiskasvanutele

“Casanova”

13.–23. detsember

••  Rakvere teater

Lavastaja ja kunstnik Hardi Volmer

Osades Erik Ruus, Liisa Aibel, Toomas Suuman, Ülle Lichtfeldt, Velvo Väli, Viive Aamisepp, Volli Käro, Helgi Annast, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer ja publik

••  “Casanova” ühendab kirgliku armastusloo ja võimaluse piiluda filmimaailma telgitagustesse. Etendusele saabuv publik satub juba riietehoius filmivõtete argipäeva ning saali jõudes peab igaüks otsustama, kas jääda passiivseks kõrvaltvaatajaks või võtta vastu pakutud roll valmiva filmi massistseenides. Kui võtted läbi, oodatakse vaheajal kaetud laudade taga esilinastust. Teisele vaatusele saabutakse kui filmistaarid, kes kohe-kohe end esmakordselt suurelt ekraanilt näevad.

“Pähklipureja”

Detsember

••  Nii Estonias kui ka Vanemuises saab näha klassikalist jõuluballetti “Pähklipureja”.