Värskas setu Tsäimajas saab ehedat sööki

Ümarpalkidest Värska Tsäimajas (loe: teemajas), mis avati kahe aasta eest, saab õigesti kasvatatud ja valmistatud roogadega maitsvalt ja kiiresti silma ja vatsa rõõmustada.

Phare rahatoega loodud korralik etnograafilise hõnguga palkmaja, mille meeldiv puulõhn ja avatud terrass laudadega vabas õhus lubab meeldivalt lõõgastuda, loob toidu nautimiseks täiesti sobiva ümbruse. Ka Tsäimajas sees on mõnus istuda – suur setu ahi ja talupojastiilis ümmarguste seljatugedega puutoolid on mugavad, nagu ka puidust pikad pingid. Sepislühter laes levitab elektripirnide valgust meeldivamalt kui luminestseeritud kalgid punktikesed.

Lai vanapärane põrandalaud loob ruumika tunde. Laudu katavad tikitud või pitsilised linikud, suppi ehk suulliimi serveeritakse savipottidest. Olid ju setud vanasti tuntud savipottide valmistajatena ja nendega kaubitsejatena.

Taustamuusika ei tapa, ehkki üritatakse mängitada temaatilist. Teenindus on püüdlik, mitte rõhutatult aeglane. Nagunii on istuda meeldiv ja tempo ei häiri ootajat. Ehk häirib kiirustamine teenindavat personali ennast, kellele ilmselt kuluks lisaks ära üks laudu koristav abijõud.

Süüa pakutakse kohalikku traditsioonilist kahte sorti suvist suppi ehk setu keeles suulliimi. Üks neist saab oma värvi riivitud keedupeedist ja kannab seega nime verrev suulliim, teine kapsast-tillist ja on siis valgõ suulliim. Kartohka suurma ehk kartuli-tangupuder pekitükikestega meenutab mulgiputru, ent päris sama siiski pole – jahvatatud nisutang on peenem. Parima maitse ja tubli kõhutäie saab rahvusroast nii, nagu perenaine soovitab: putru ja suppi omavahel kokku segades. Kõrvale on muidugi võimalik juua kalja, ent ikkagi limonaaditehases toodetut.

Suupisteks pakutakse kohalikku ehk lõunaeestilist sõira – väikesi kuubikukesi köömnejuustust, mis sobivad hästi õlle kõrvale.

Kiiret toitu tehakse vanal heal viisil, lüües lihaviilakatele lisaks pannile mune. (NB! Taas hea näide, et kiiret toitu ei pea tegema rämpstoidust.) Kõrvale sobib kahte sorti kurk, hapu ja värske, ning mõnus eestilik lihatomat. Viil paprikat annab maitseelamusele väikese eksootilise lisa. Kui soovi on, saab juurde neli värsket tilliga hõrguks aurutatud kartulit.

Eheda toidu maitse

Tõsisema toidu puhuks võib juba valida, kas hautatud kanakintsu või pesset tsialiha müssüga või tsialiha umah leemeh. Kui keelega hätta jääte, siis ettekandja selgitab lahkesti. Igatahes võib kinnitada, et kõik on enam-vähem värskelt valmistatud, ehkki mitte ooteajal. Maitseainetega pole umbropsu liialdatud, samas on tunda, et algained pärinevad loomulikust, eelnevalt töötlemata toidust.

Ei puudu ka kalaroad, ehkki need on ilmselt kõige kaugemalt kohale toodud. “Heeringa hämmedüs” sobib soolase suutäie nautijale, kalapalade ruske paneering viitab ilmselt külmutatud poolfabrikaadile.

Magusroaks pakutakse ubina-kirsi piirakat, kama või kama ubinidega. Maitsev ja tervislik. Tasub mainida, et ka kohalik “kohvimassin” lubab teha täiesti nauditavat kohvi. Teed saab pakki leotades, nagu mujalgi.

Eheda toidu maitset aitab Tsäimaja säästumarketi-linnainimesele igatahes tõhusalt meelde tuletada. Eeldatavasti leiab siit igale maitsele midagi. Isegi mineraalvesi on kohalik – tuntud kaubamärk Värska.

Hinnaklass on kohalikust kesktasemest pisut üle ehk seaprae hinnaks ligi viis eurot. Rahvuslikud suulliimid ja pudõr maksavad samas u 25 krooni. Tasuda saab ka pangakaardiga.