Vassili Rotšev: soome-ugri verd Venemaa meeste suusakoondise kapten
Kohtume Vassili Rotševiga Tehvandi spordikeskuses. Venemaa koondis treenib Otepääl alates 21. juulist, osaleb sel nädalavahetusel Suverulli võistlusel ja lahkub tuleva nädala alguses. Rošˇev paneb arvutis MSN-i vestluse akna kinni ja ulatab kuldse visiitkaardi, millel kodu ehk Komi vabariigi kuldse kotkaga vapp ja suures kirjas “Rochev Ski Club” (Rotševite suusaklubi). See on nagu perefirma – Rotševite kahes põlvkonnas leidub nii treenereid kui ka sportlasi. “Rochev Ski Club” särab kuldsete tähtedega kirjutatult ka noormehe musta värvi särgi rinnal. Lisaks on selle all teine kuldne kiri “Chepalova Team” ja seljal veel suuremas kuldses kirjas “Vaselina Team – Power of New Generation”. Vassili Rotševist veel kuulsam Venemaa suusataja Julia Tšepalova on tema abikaasa ja Vaselina paari esmasündinud tütreke.
— Käite juba mitu aastat Venemaa koondisega suvel Otepääl treeninglaagris, kas mõistate juba eesti keelt?
— Ei. (Mõtleb natuke.) Ma oskan eesti keeles öelda “terve”. (Selle all peab ta silmas tervitust.)
— Miks treenib Venemaa koondis just Otepääl? Venemaa on ju väga suur ning treeningukohti peaks sealgi jaguma.
— Et Venemaa on nii suur ja Eesti on nii väike? (Muigab.) Eesti ei ole Venemaast väga kaugel, Otepää on väga tore koht ja siin on väga hea rullsuusatamise rada. Minu meelest on siin suviti alati ka väga ilus ilm. Samuti pole see merepinnast eriti kõrgemal ja me ei pea harjutama mäestiku tingimustes. Meie peatreeneri Juri Borodavko arvates on siin treenimiseks väga hea koht ja ka mulle meeldib siin. Tulime Eestisse treeninglaagrisse juba kolmandat aastat ja see hakkab muutuma meile heaks traditsiooniks.
— Mida te Otepääl täpsemalt teete?
— Treeningud jagunevad pooleks jooksmise ja rullsuusatamise vahel. Samuti teeme imitatsiooni ja käime jõusaalis. Oleme ka võrkpalli mänginud.
Iga päev on meil kolm treeningut. Ärkame kell seitse, 7.10-st kaheksani on juba päeva esimene treening, seejärel hommikusöök ja 9.15-st umbes poole üheni on pikem treening. Siis sööme lõunat ja puhkame. Pean igal pärastlõunal 40 minutit magama, sest muidu ei jaksa. Päeva teine pikem treening algab meil 17.15 või 17.30 ning kestab poole seitsme või seitsmeni. Seejärel tuleb õhtusöök, massaazˇ ja vaba aeg – saab näiteks filme vaadata või internetis olla.
— Otepää võistlustel on teil päris hästi läinud. Talvisel maailmakarika etapil tulite eelmisel aastal 15 km distantsil esimeseks ja sprindis kolmandaks ning sel aastal sprindis teiseks. Samuti võitsite 2005. aasta Suverulli võistluse ja eelmisel aastal jäite Anders Södergreni järel napilt teisele kohale. Mida ootate selleaastaselt Suverullilt?
— Suverull ei ole mulle väga tähtis võistlus ja minu eesmärk ei ole seda tingimata võita. Praegu ei ole veel võistlushooaeg ning arvan, et minu vorm ei ole väga hea. Aga kõik võistlused on väga hea treening ja eks nädalavahetusel näeme, kuidas läheb.
— Aga öelge ausalt, kas teie olete Venemaa koondise suusatajate seas mees number üks?
— Seda, kes on Venemaa koondise parim, näeme Suverullil. Aleksandr Legkov on kõigil treeningutel olnud väga hea. Võib-olla pole ta kõige targem sportlane, aga see-eest on ta väga kiire.
— Millised on teie plaanid eelolevaks talveks? Suurvõistlusi, nagu olümpiamänge või maailmameistrivõistlusi, sel hooajal ju ei tule.
— Tunnen ennast hästi. Minu unistused on seotud maailma karikasarja sprindidistantside üldvõidu ehk väikese karikaga. Suure karika võitmine on minu jaoks võimatu, sest ma ei ole nii tugev, nagu näiteks Tobias (Saksamaa suusakuulsus Tobias Angerer, kes suudab edukalt võistelda kõigil distantsidel sprindist 50 kilomeetrini – toim). Oleme sel aastal teinud treeningplaanides väikesi muudatusi ja mõningaid eksperimente. Eks me näe, kas need on olnud õiged otsused.
— 14. veebruaril, vahetult enne maailmameistrivõistlusi Sapporos, sündis teie ja Julia Tsˇepalova esimene laps, tütar Vaselina. Kuidas tal läheb?
— Vaselina on ema ja vanaisaga Valgevenes ja tunneb ennast hästi. (Julia Tšepalova isa Anatoli on ka tema treener – toim)
— Kui tihti te üldse naist ja tütart näete? Sõidate ju põhiliselt ühest treeninglaagrist teise?
— Suusatamine pole hobi või puhkus, see on töö. Iga töö juures on midagi omamoodi ja suusatajate töö eripäraks on see, et peab palju kodust ära olema.
Pärast Otepää treeninglaagrit lähen ka mina Valgevenesse – oma naise ja tütre juurde. Tavaliselt saan igas kuus nendega koos olla umbes ühe nädala. Loomulikult pole see piisav, aga rohkem pole võimalik.
— Kui sageli te käite Komimaal?
— See on mu kodu, olen seal sündinud ja elan seal praegugi. Ka minu vanemad elavad seal. Mul on Komimaal maja ja linnas korter ning mulle meeldib see koht väga. Pärast Valgevenet on mul plaan koju minna.
— Kui palju liikmeid on Rotševite suusaklubil?
— Meil on neliteist inimest – kümme sportlast, kaks treenerit ja kaks hooldemeistrit.
— Kas kõik suusatajad kannavad Rotševi nime?
— Nii suur minu perekond ei ole. Meie klubisse kuulub ka teisi häid sportlasi Komi vabariigist. Meie perest on praegu suusatajad minu vend Anatoli ja kaksikõde Olga. Samuti on suusataja minu vennanaine Olga, nii et meil on kaks Olga Rotsˇevat. Vennanaine võistleb ka Otepääl, õde on praegu Moskvas.
Rotsˇevite suusaklubisse kuulub peale kahe Olga Rotševa ka kaks Vassili Rotsˇevit - treenerist isa Vassili Pavlovitsˇ ja suusatajast poeg Vassili Vassiljevitsˇ. Just noorem poeg Vassili on suusapere lastest maailmas võimsamalt läbi löönud ja suurvõistluste medalimees. Ema Nina (kes tuli 1980. aasta veebruaris Lake Placidis naiste teatesõidus olümpiavõitjaks ning oktoobris sünnitas kaksikud Vassili ja Olga) on meenutanud, et Vassili paistis juba lapsena silma selle poolest, et tahtis alati esimeseks tulla.
— Kui oluline osa on teie vanematel, samuti väga edukatel suusatajatel, selles, et teist suusataja sai? Kas teid kasvatati väiksest peale kui tulevast olümpiavõitjat?
— Kui ma olin väike poiss, ei olnud suusatamine mulle eriti oluline. Mul olid ka teised hobid: mängisin hokit, jalgpalli ja korvpalli. Aga loomulikult nägin vanemate olümpiamedaleid ja teadsin nende saavutusi.
— Muide, kas on tõsi, et oskate rääkida komi keelt?
— Minu isa räägib komi keelt väga hästi. Ta sündis komi külas, kus räägiti põhiliselt komi keelt. Mina sündisin Sõktõvkaris ja see on linn, kus kõik räägivad vene keelt. Natuke komi keelt oskan ja saan aru, mida räägitakse, aga ma ei oska seda kaugeltki nii hästi kui minu isa.
— Kas teie isa on komi rahvusest, mitte venelane?
— Jah, ta on komi ja ka mina olen komi.
— Seega olete tegelikult soomeugrilased nagu eestlasedki?
— Jah, aga eesti keelest me aru ei saa. Komid ei saa kunagi eesti keelest aru, need keeled on nii erinevad.
— Kas looduse poolest on Eesti ja teie kodune Komimaa sarnased?
— Küllaltki.
— Kas Venemaa suusakoondisesse pääseda oli raske? Või aitas teid seegi, et teie isa on nii kuulus suusataja?
— Venemaa koondisesse pääsemine ei olnud mulle väga raske. Arvan, et Eesti koondisesse on umbes sama raske saada. Aga loomulikult mu isa, kes oli ka mu esimene treener, aitas mind palju.
— Kuidas arvate – kas pärast Nõukogude Liidu lagunemist mõõnaperioodi üle elanud Venemaa meeste suusakoondis on taas tõusuteel?
— Kui vaadata tulemusi, on meil viimasel kolmel aastal olnud hea dünaamika ja oleme saanud suurvõistlustelt küllalt palju medaleid. Meil on praegu noor, aga tugev meeskond ning kõik tahavad saada medaleid ja veel medaleid ja veel medaleid… Ja meil on väga tark treener, kes on ka väga hea taktik. Nii ma siis arvan, et meid ootab edukas tulevik.
— Arvate, et ka teie enda karjääri paremad aastad on alles ees?
— Loodan küll.
— Millistele distantsidele rohkem lootusi panete?
— Kõigile klassikadistantsidele ja muidugi sprintidele.
— Ilmselt tahate tulla 2010. aastal Vancouveris olümpiavõitjaks nagu teie isa kolmekümmend aastat varem Lake Placidis?
— Loomulikult tahan ka mina võita olümpiakulda. Mul on juba maailmameistrivõistluste kuld, hõbe ja pronks ning olümpiamängude pronks. Oleksin väga rahul, kui neile tuleks juurde olümpiamängude kuldmedal. Arvan, et ühest kullast piisab mulle täiesti.
— Aga pärast Vancouverit?
— Ma arvan, et Vancouveri olümpiast mulle piisab.
— Kas ka teie abikaasa Julia Tšepalova tuleb suusatamisse maailmatasemel tagasi?
— Mina arvan küll nii ja tean, et ka tema mõtleb samamoodi. Ta treenib praegugi, kuigi praegune aeg on tema jaoks raske, sest laps on alles väga väike.
— Nii et teil pole veel plaanis pereelule keskenduda ja ehk ka rohkem lapsi saada?
— Pärast Vancouverit.
— Muide, teie särgile on kirjutatud “Vaselina Team”. Kas ka tütrel on juba omanimeline meeskond nagu teil Rotsˇevite suusaklubi ja abikaasal Chepalova Team?
— See särk on kõigest suveniir – perekondlik traditsioon, minul on selline särk ja Julial samuti.
— Vaatasin teie profiilist rahvusvahelise suusaliidu FIS-i kodulehel internetis, et peale suusatamise olete ametis ka Venemaa jõustruktuurides.
— Jah, mul on veel teine töö, see on FSB-s. (Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus – toim)
— Ja mida te seal teete?
— Seda ei saa ma öelda, see on ülim saladus. (Rotšev kasutab ingliskeelset väljendit top secret ja muigab seejuures.)
— FSB-st on tulnud praegune Venemaa president Vladimir Putin. Kas ka teie mõtlete pärast suusakarjääri poliitikasse minna?
— Ei, seda küll mitte.
Vassili Vassiljevitš Rotšev
•• Sündinud koos kaksikõe Olgaga 23. oktoobril 1980 Komi ANSV-s Sõktõvkaris suusatajate perekonnas.
•• Kuulub Rotševite suusaklubisse.
•• Treenerid Vassili Pavlovitsˇ Rotsˇev, Juri Borodavko
•• Oskab vene, inglise ja komi keelt.
•• Hobiks on jahilkäimine, kalapüük ja mudelautod.
•• Medalid suurvõistlustelt:
2005 Oberstdorfi maailmameistrivõistlused – individuaalsprindi kuld, 4x10 km teatesõidu pronks
2006 Torino olümpiamängud – võistkondliku sprindi pronks
2007 Sapporo maailmameistrivõistlused – võistkondliku
sprindi hõbe, 4x10 km teatesõidu hõbe
Suusatajad Vassili Rotševi peres
Julia Tšepalova
Vassili Rotševi abikaasa
Sündinud 23. detsembril 1976 Komsomolskis.
Veebruaris sündis paaril tütar Vaselina. (Eelmisest abielust suusataja Dmitri Ljašenkoga sündis Tšepaloval 2003. aastal esimene tütar Olesja.)
Kolmekordne olümpiavõitja (1998, 2002 ja 2006) ning kahekordne maailmameister (2001 ja 2005). Peale selle võitnud olümpiamängudelt kaks hõbedat ja ühe pronksi ning maailmameistrivõistlustelt kaks hõbedat ja kaks pronksi.
Vassili Pavlovitš Rotšev
Vassili Rotšev juuniori isa
Sündinud 22. detsembril 1951 Komi ANSV-s Bakuri külas.
Võitis 1974. a Faluni maailmameistrivõistlustel 4x10 km teatesõidus hõbeda ja 15 km sõidus pronksi ning 1980. a Lake Placidi olümpiamängudel 4x10 km teatesõidus kulla ja 30 km sõidus hõbeda, 15-kordne Nõukogude Liidu meister.
Praegu treener ja Rotsˇevite suusaklubi president.
Nina Rotševa
(neiupõlves Seljunina)
Vassili Rotšev juuniori ema
Sündinud 13. oktoobril 1948 Mari ANSV-s.
Võitis 4x5 km teatesõidus 1974. a Faluni maailmameistrivõistlustel kulla, 1978. a Lahti maailmameistrivõistlustel pronksi ja 1980. a Lake Placidi olümpiamängudel hõbeda.
Praegu töötab treenerina.
Anatoli Rotšev
Vassili Rotšev juuniori vend
Sündinud 10. novembril 1976 Komi ANSV-s.
Sõidab peamiselt lühemaid distantse, aga sportlike tulemuste poolest jääb nooremale vennale alla.
Olga Rotševa
(vahel ka Rotševa-Moskalenko)
Vassili Rotšev juuniori venna Anatoli abikaasa
Sündinud 4. juulil 1978 Krasnojarskis.
Sõidab peamiselt lühemaid distantse, vahel ka võistkondlikku sprinti paaris Olga Rotševa /
Olga Rotševa.
Olga Rotševa
Vassili Rotšev juuniori kaksikõde
Sündinud 23. oktoobril 1980 Komi ANSV-s.
Nagu vennadki, on ta tugevam sprindis ja kuni 15 km distantsidel, kuid sarnaselt Anatoliga pole ta suutnud Vassili saavutusi korrata.
Komi vabariik
•• Asub geograafiliselt Euroopas, Uurali mägedest lääne pool (samas ajatsoonis, kus Moskva). Pindala on 416 800 km2 ehk veidi rohkem kui üheksa Eestit.
•• Looduse poolest meenutab Komimaa rohkem Soomet kui Eestit. Kõrgeim punkt on Narodnaja mägi – 1894 meetrit. Kliima on Eestiga võrreldes suvel keskmiselt mõni kraad jahedam ja talvel kõvasti külmem. Mets katab Komimaast üle 70 ja soo umbes kümme protsenti.
•• Metsad on peamiselt okaspuumetsad. Maavaradest leidub Komimaal kõige rohkem kivisütt, naftat ja maagaasi, ent leitud on ka kulda ja teemante. Põhjaosas kasvatatakse veel põhjapõtru, aga peamiselt annavad tööd energeetika ja metsatööstus.
•• Praegu on Komi vabariigis veidi üle miljoni elaniku, neist venelasi oli 2002. aasta rahvaloenduse järgi umbes 60, komisid 25 ja ukrainlasi kuus protsenti. (1926. a oli komisid 92 ja venelasi seitse protsenti.) Suurim linn on umbes 230 000 elanikuga Sõktõvkar.
•• Ajalooliselt oli Komimaa soome-ugri rahvaste sekka kuuluvate komide asuala, kuid alates 11. sajandist jäid nad Vene vürstiriikide mõjupiirkonda. 15. sajandil pöörati komid õigeusku ja tehti pärisorjadeks.
•• Komi autonoomne oblast loodi Nõukogude Liidus 1921. aastal. Paljudele liidu rahvastele, sh eestlastele, on Komimaa tuntud ka kui üks Gulagi laagri asukohti, samuti asustati sinna ümber küüditatud peresid.
•• Sport. Alates 1972. aastast on Komi ANSV (hiljem Komi vabariigi) sportlased osalenud kõigil talvistel olümpiamängudel ning võitnud 11 kulda, kaheksa hõbedat ja neli pronksi. Edukamad Komi suusatajad suurvõistlustel on läbi aegade olnud Raissa Smetanina, Nikolai Bažukov, Vassili Rotsˇev seenior, Nina Rotsˇeva ja Vassili Rotšev juunior.
