Tegelikkus kirevam

Ent igapäevaelu pole sugugi nii üksluine. Dokumentides võivad näiteks Tšehhov ja Hruštšov esineda siis, kui tegemist on Eesti Vabariigi kodanikega. Meie seadus saab sätestada üksnes meie kodanike nimesid. Vene Föderatsiooni kodanikena saaksid nad Eesti elamisloa kui Chekhov ja Khruchev, sest siis tuleb arvestada kodumaal sätestatud ladinatähelist kirjutusviisi. Pealegi on Venemaal hiljaaegu asendatud prantsuse põhimõtted inglise omadega. Kui varem oli Tšernovi nimi Vene passis ladina tähtedega Tchernov, siis praegu seisab seal Chernov. Juhtub, et ühe ja sama Vene kodaniku nimi on Eestis kasutusel rohkemalgi kui kahel kujul.

Kodakondsusest tuleneva erinevuse näiteks toob eesti keele instituudi grammatikasektori juhataja Peeter Päll, kes on õigusakti välja töötanud, judovennad Budõlinid. Eesti kodakondsusele viitab see, et rahvusvaheliste võistluste tabloodel peaks neid nimetatama Budoliniteks, mitte Budyliniteks, nagu oleks kirillitsast inglise põhimõttel ümber kirjutades.

Et asi on läinud segaseks, näebki eriti spordiuudistest. Kui vanasti elasid vene sportlased peaasjalikult ühes riigis ning nende nimed tuli lihtsalt TASS-i teadetest eesti reeglite järgi ümber kirjutada, siis praegu jõuavad võistlustulemused meieni ladina tähtedega. Paljud vene sportlased polegi enam Vene riigi kodanikud ning uus kodumaa täidab nende dokumendid oma põhimõtete järgi. Igakord ei ole hõlbus nime sealt oletatava vene algkuju kaudu eesti keelde mugandada.

Ometi soovitatakse ajakirjanduses ja mujal tavaelus igal juhul järgida eesti reegleid. Me ju tahame hoida oma põhimõtteid ning vene nimede puhul pole tegemist millegi ajalooliselt kauge ega eksootilisega. Niisiis peaks Vene kodaniku Chernovi nimi eesti ajalehes välja nägema samuti TsŠernov nagu Eesti kodanikulgi. Lehetöös juhtub aga ikka, et inimene ütleb: „Mina kirjutan oma nime nii.“ Kas astuda tema tahte vastu? Küsida dokumenti?

Pildile lisab värvi, et osa venelasi võtab endale eesti nime. Eelmisel aastal vabalt valitud nime kandmiseks loa saanud 520 isikust 223 nimetas end venelaseks. Neist 149 ehk kaks kolmandikku soovis eestipärast nime. Kui palju eestlasi on otsustanud oma esivanemate 1930-ndatel eestistatud nime tagasi saksapäraseks muuta, seda pole siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond oma andmetes eristanud.