Vastukaja eelmisele Möttele
Alati on N Liiduga vähe kokku puutunud lääne vasakpoolse intelligentsi seas leidunud inimesi, kes vahetu kogemuse puudumisest tulenevalt – või ka selle kiuste – nägid N Liitu idealiseeritud vormis. Sellisena ei näinud nad mitte ainult N Liitu, vaid ka teisi kommunistlikke maid. Tihti on nende intellektuaalide jaoks mingi kommunistlik riik käepärane võimalus osutada puudustele omas riigis.
Tegeliku olukorra selgitamiseks ei ole idaeurooplastel eriti muud võimalust, kui igal tasandil, alates rahvadiplomaatiast ja lõpetades riikidevahelise suhtlemisega, selgitada, milline oli Nõukogude tegelikkus ja kommunistlik süsteem.
Oluline on selgitada ajaloo tegelikku käiku regioonis. Väga paljude lääneriikide ajalookäsitluses on valdav nägemus, et Teises maailmasõjas oli ainult üks väga vägivaldne ning inimõigusi ja vabadusi vihkav riik – Natsi-Saksamaa.
Ajaloost tasakaalustatuma pildi loomisel on ka Eesti ajakirjandusel suur roll, kui me paneme Venemaa poolt levitatavad ajalookäsitlused oma meediaruumis selgelt konteksti, mitte ei korda neid, arvates, et kõik mõistavad moonutusi iseenesest.
Selleks, kuidas selgitustööd teha, ühest retsepti ei ole. Lohutuseks võiks öelda, et juba praegu on väga palju inimesi, kes saavad asjadest õigesti aru. Neid on kindlasti ka vasakpoolsete intellektuaalide seas.
Anvar Samost, ajakirjanik
Proportsioonid, kuidas suhtutakse Natsi-Saksamaasse ja N Liitu, on tõesti paigast ära, põhjuseid selleks on mitu. Need proportsioonid on nihkes mingist omaaegsest nostalgiast, mis iseloomustab just kunagisi nn uusvasakpoolseid, kellest praegu on saanud küpsed poliitikud, kellel on voli otsustada. Või sellest, et proportsioone ei vaevuta enam paika panema, sest nii on mugavam.
Ühest küljest ma leian, et Ida-Euroopa peaks tõsiselt nõudma N Liidu süsteemi hukkamõistu. Samal ajal on ju paratamatu, et me elame reaalses maailmas, kus Venemaa naftast ja gaasist sõltuv lääs teeb Venemaa suunas märkusi, kuid teatud piirini. Kuigi ju kindlasti ka enamik inimesi läänes teab, mis on Venemaa ja mis oli N Liit.
Loomulikult peaks taguma edasi seda küsimust, et kommunismi kuriteod hukka mõista. Kas või püüda muuta suhtumist Nõukogude sümbolitesse, aga ma rõhutan veel kord, et me elame reaalses maailmas, kus lääs on nõus minema mingi piirini, aga sealt edasi ta meelsasti ei lähe, sest ta ei taha Venemaad ärritada.
Maimu Berg, kirjanik
Lääne vasakpoolsed ei peaks enesele tuhka pähe raputama ega mingit masohhistliku enese-süüdistust looma, kuna nende maailmavaade on kommunistlik.
Lääne vasakpoolsetest ma pean Günter Grassi väga suureks kirjanikuks, Jürgen Habermasi suureks filosoofiks – nad on vasakpoolse maailmavaatega inimesed.
Kriitiline mõtlemine ongi seotud vasakpoolsusega ja siin ei ole mitte midagi kuritegelikku. Tegelikult on ülesehitatud äärmusideoloogiad kompromiteerinud vasakpoolseid ideaale, mille keskmeks on ühiskond kui inimese individuaalsuse, inimese vabaduse tõeline tagatis.
Selles mõttes tõeline tagatis, et inimene saab olla vaba nii kaugele ja sel määral, kuni ta ei riiva teise inimese õigust samasugusele vabadusele, ning selle paneb paika ühiskond.
Mida nad tegema peaksid? Kommunismi hukka mõistma? Nad ise olid lääne mõistes kommunistid ning kommunistlikud parteid eksisteerivad siiamaani.
Vana lugu on see, kuidas Marxi ja Lenini õpetus kuulutatakse oma algallikate poolest kuritegelikuks, kuivõrd selle usurpeeris mingi kamp äärmuslasi
Võime mõelda, et ka usundis võib mõni äärmuslik organisatsioon kasutada usu põhimõtteid ja põhjendada oma käitumist, et nad on näiteks kristlased.
Rein Veidemann, Tallinna ülikooli professor
