Esimese kahe tunni jooksul vormistati kuuskümmend avaldust, mis on vastuvõtukomisjoni vastutava sekretäri Aili Abeni hinnangul esimese päeva kohta väga palju. "Noored tahavad õppida," rõõmustas ta.

"Mina viin avaldused kahele erialale," rääkis 17-aastane Triinu Haapsalust, kes valis nii klassiõpetaja kui eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala vene koolidele. Tema meelest on ülikooli astumine ühe noore inimese jaoks kõige õigem tegu. Triinut huvitas eelkõige õpetaja kutse - eriala, mille õppimist toetasid ka tema pedagoogidest vanemad.

18-aastane Britt Tallinnast, saksa keele eriklassi lõpetanu, otsustas samuti kahe eriala kasuks. "Teen eksamid saksa keelde ja infoteaduskonda, sest see on tuleviku eriala," räägib neiu, kelle unistus on siiski õppida saksa keelt.

Möödunud aastal andis avaldusi kahele eriale 26 protsenti noortest, selle aasta esimesed tunnid ennustavad suuremat protsenti.

"Ega siin ei ole midagi imestada, et noored mitmele erialale dokumente viivad, konkursid on ju suured," räägib Aili Aben, kes tunnistab, et kooli eksamikorraldus muutub sellest küll pisut raskemaks - kuid selline on demokraatia. "Kui erialal kümme kohta, kuid 150 soovib astuda, siis jääb palju tublisid noori ukse taha. On ju andekaid õpilasi, kellele võib mitu eriala sobida. Keskkooli lõputunnistuste keskmised hinded olid eelmisel aastal väga kõrged."

Aili Aben usub, et kõige suuremad rebimised koha pärast tulevad kultuuriteaduskonnas video erialale, haldusjuhtimisse, psühholoogiasse, inglise, rootsi ja prantsuse keelde.

Kell 12 päeval oli pedagoogikaülikoolis kõige rohkem avaldusi laekunud inglise keele erialale (10). Järgnesid kunstiõpetus (7), haldusjuhtimine (6), infoteaduskond (6), rootsi keel (5), eesti keel (5), klassiõpetaja (5), kehakultuur (3). Teistele erialadele oli laekunud vaid üksikuid sooviavaldusi.

Varaseimad teadetetahvli uudistajad rääkisid vene keelt ning uurisid usinalt tõlk-ajakirjaniku ja prantsuse keele eriala eksami aegu.

üldse näisid ülikooli pürgijad tahtvat haarata silmadega kõike, mis ümberringi toimus. Erutus ja kartus paistsid välja eriti siis, kui lõpuks vastuvõtukomisjoni kabineti uksepakust üle söandati astuda. Arglikult ligineti dokumentide vastuvõtjate lauale. Alles ulatatud ankeet näis neid rahustavat. "Nad on siin kõik nii arglikud ja pabinas, et erutuse ja ähmiga unustatakse enda andmedki ära. Ei tule enam seegi meelde, mida tähendab sotsiaalne päritolu," tõdes üks vastuvõtukomisjoni sekretär.

Tartu ülikool tegi oma tudengiteks pürgijaile uksed lahti nädala jagu varem kui teised avalik-õiguslikud ülikoolid - 17. juuni hommikul. Kuna selleks ajaks ei olnud kõik keskkoolilõpetajad veel lõputunnistusigi kätte saanud, on vastuvõtukomisjoni tööpäevad seni üsna rahulikud olnud. Päevas on keskmiselt vastu võetud sadakond avaldust.

"Suurem tunglemine algab sel nädalal," ennustas Tartu ülikooli teabetalitus. Avalduste voolu oodatakse nädala lõpus, sest siis lõpeb dokumentide vastuvõtt ajakirjanduse, maalikunsti ning avalikkussuhete ja teabekorralduse erialale.

Viimatimainitu juhib Tartu ülikooli edetabelit esimestest päevadest peale - teisipäeva õhtul, kui vastuvõtukomisjon tegi vahekokkuvõtteid, kandideeris ühele kohale 3,6 inimest. Avalikkussuhetele järgnevad norra keel (2,8 tahtjat ühele kohale), avalik haldus (2,7), psühholoogia (2,1) ja õigusteadus (1,75). Populaarsed on ka ajalugu (1,8) ning saksa keel ja kirjandus (1,9).

Teisipäeva õhtuks ei olnud ühtegi avaldust laekunud veel loodusteaduste õpetaja erialale. Lähimad päevad võivad aga esialgsesse edetabelisse tuua olulisi muudatusi.

ühtekokku võtab Tartu ülikool tänavu vastu 1299 üliõpilast, teisipäeva õhtuks oli laekunud 1352 avaldust.

Tallinna Kunstiülikoolis võetakse sisseastumisavaldusi vastu 3. juunist alates. Senini on tahet tulevikku just selle kooliga siduda väljendanud 260 tudengikandidaati.

Vastuvõtukomisjoni sekretäri Evi Karlsoni sõnul "selgub pilt alles kolme-nelja päeva pärast, kuid möödunud aastaga võrreldes on üllatavalt vähe kunstiteadlaseks pürgijaid." Populaarsuse edetabelit juhib graafika, kus on 4,6 soovijat ühele kohale. Järgnevad lavastuskunst (3,67), moekunst (3,20), graafiline disain (2,83) ja maalikunst (2,80).

Vähem tahetakse õppida skulptuuri (1,33) ja nahakunsti (1,22).

Eesti Põllumajandusülikoolis võeti eile sisseastumisavaldusi vastu alles teist päeva. Tehniline sekretär Tiiu Lille ütles, et "saal oli rahvast täis - kohe esimesel päeval toodi 95 avaldust." üldse võetakse vastu 355 tulevast põlluharijat. Sel aastal saab esmakordselt astuda kahele erialale, milleks on põllumajandusssaaduste tootmine ja turustamine ning maastikukaitse ja -hooldus. Nagu aastate jooksul välja kujunenud, on üks ebapopulaarsemaid erialasid põllumajandusülikoolis kodumajandus. Tiiu Lille sõnul põhjustab seda asjaolu, et kuigi kodumajandust kusagil mujal otseselt ei õpetata, on see sisseastumise eeltingimus.

Kolm enamsoositud eriala olid põllumajandusökonoomika ja ettevõtlus, põllumajanduslik raamatupidamine ja rahandus ning metsamajandus.

Ka Tallinna Tehnikaülikooli sai sisseastumisavaldusi tuua alates teisipäevast. Vastuvõtukomisjoni sekretär Kulla Võrno teatas, juba esimesel päeval laekus 124 sooviavaldust, neist 57 majandusse. "TTü-sse võetakse avaldusi valdkonniti, ainesüsteemide kaupa," selgitas vastuvõtukomisjoni sekretär. "Nagu möödunudki aastal on populaarsuselt raudselt teine haldusjuhtimine, järgneb informatsioonitehnika."

Kõige vähjem tahtjaid on endiselt tehnilise füüsika, energiatehnika ja mehhaanika alale. Kulla Võrno sõnul on juba traditsioon, et majandus on sisseastujate seas populaarsem kui reaalained.

Kokku võetakse TTü-sse sel aastal 1175 üliõpilast.

Muusikaakadeemias algasid eile juba sisseastumiseksamid, tulemused selguvad 2. juuliks. Muusikaakadeemiasse tahab astuda üle kahe korra rohkem tudengikandidaate, kui kool suudab vastu võtta. Bakalaureuseõppesse esitati 92 kohale 207 sooviavaldust, magistriõppe 20 kohale on tahtjaid 30. Traditsiooniliselt populaarseim on lavakunsti eriala, kus ühele kohale konkureerib rohkem kui viis inimest. Eelvoorus pürgis näitekunsti õppima 500 noort.

KRISTEL KIRSS, PILLE LIIMAL