Meelis Süti ja Ants Parktali artikkel on jätkuks nende varasemale kirjatööle „Mõtisklusi psühhoanalüüsi eestistamisest“ (vt Akadeemia, 2015, nr 7), milles nad käsitlesid sugri-mugri (uuendatud tähissõna soome-ugri keeli kõnelevate rahvaste kohta) juurtele tugineva emakeelse psühhoanalüüsi ehk meelesõõlamise olulisust inimmeele mõistmisel. Artiklis võetakse kommenteeritult kokku Wilfred R. Bioni raamatu Õppimine kogemusest (Learning from Experience) 27. ja 28. peatükk ning püütakse avada autori mõtteviisi, keskendudes ühele tema koostatud metapsühholoogia kesksele mõistele, milleks on „tarimine“ (ingl containing) ja sellega seotud mõistete ning määratluste eestistamisele. Eestistamisel on tuginetud eesti keele sõnastikele, vanasõnadele, muistenditele, regilauludele ja murdekeeltele. Autoritel on seniste leidude põhjal rõõm tõdeda, et nii mõnegi ingliskeelses psühhoanalüüsis kirjeldatud nähtuse on meie rahvatarkus kunagi juba avastanud ja sellele sobiva nimetusegi leidnud. Eestistamistöö kogemus ja tulemused toetavad eeldust, et keelekasutus võib olla vastastikuses seoses nii mõtlemisega (Bioni tähenduses), inimmeele mõistmisega ehk tarimisega (ingl containing) kui ka psühhoanalüütilistest teadmistest-meetoditest süvitsi arusaamisega, nende kasutamise ja arendamisega.
Pärast Maurjate dünastia (320–180 eKr) langust võtsid India põhjaaladel võimu üle kušaanid, kelle impeeriumi mõjuvõim ulatus kuni Kesk-Aasiani (vt Akadeemia, 2016, nr 9). Kušaani riigi territooriumil pulbitses väga arenenud ja diferentseeritud usuelu. India religioossed liikumised — šivaism, višnuism, džainism ja budism oma eri koolkondadega — läbisid Kesk-Aasiat nagu ka India kaupmehed, sest kušaanide valitsus soodustas rahvusvahelist kaugkaubandust. Ida-Iraanis kohtusid India usundid Kreeka jumalustega, zoroastrismi ja kohalike zoroastrismieelsete kultusevormidega ning Põhja-Iraani ratsanomaadide muistsete Iraani religioossete ideedega. Kušaani kuningad valisid enda jaoks sellest religioossete elementide, ideede ja kultusevormide tohutust mitmekesisusest välja need, mis sobisid nende muistsete religioossete traditsioonidega, ja tugevdasid nõnda oma kuningavõimu religioosset ideoloogiat. Nii saidki „Kušaani panteonis“ valdavaks sünkretism ja absorbeerumine. Jaan Lahe tõlgitud artikli autoriteks on János Harmatta, Baij Nath Puri, Leonid Lelekov, Sarvar Humāyūn ja Dines Chandra Sircar.
Tuginedes Tiiu Hallapi tõlgitud raamatule Analüüs ja metafüüsika: Sissejuhatus filosoofiasse selgitab Uku Tooming selle autori, Peter F. Strawsoni kirjeldava metafüüsika programmi. Leo Luks võtab käsile Zygmunt Baumani ja Rein Raua Iseduse praktikad, milles antud teema probleemipundar on edastatud selge ja hariva lugemisvarana.
Luuletustega (tlk Jüri Talvet) esineb Austriast pärit Sophie Reyer. Kunstilehekülgedel saab näha Imat Suumanni fototöötlusi sarjast „Tartlase surm“.
Järjejutuna ilmub Galileo Galilei (1564–1642) viimane, 1638. aastal ilmunud teos Arutlusi ja matemaatilisi tõestuskäike kahe uue teadusharu vallast, mehaanika ja väiksemate liikumiste alalt (tlk Mailis Põld), milles Itaalia füüsik, astronoom ja filosoof võtab kokku oma senised füüsikaalased uuringud. Dialoogi vormis üles ehitatud raamatus käsitleb Galilei tänapäeva mõistes materjaliteadust ja kinemaatikat, mis ongi kaks pealkirjas nimetatud uut teadusharu. Ta sõnastab inertsiseaduse ja vaba langemise seadused, paneb aluse mehaanikale, võtab kokku oma pendli- ja kaldpinnauuringud, arutleb lõpmatuse üle, käsitleb materjalide vastupidavust ja selle põhjusi ning ühtlast ja kiirenevat liikumist, ennetades Stephen Hawkingi sõnul sellega Isaac Newtoni liikumisseadusi. Tegu on hilisemat teadust enim mõjutanud Galilei teosega, mis lõhkus seni kehtinud Aristotelese maailmakäsituse.
Kõiki ajakirja numbreid saate tasuta (v.a viimased 12) lugeda Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivist DIGAR, kuhu viivad lingid ka meie koduleheküljelt www.akad.ee. Vt ka www.facebook.com/AjakiriAkadeemia/
Koostanud Indrek Ude