VEIKO MÄRKA: 320 grammi head prantsuse luulet tuntud linnuportreteerijalt

Préverti tekst on selge ja intellektuaalne, kuid samas filingraanselt meeleolusid väljendav.

Võrreldes Jacques Préverti (1900– 1977) eelmise eestindusega (“Kuidas portreteerida lindu”, LR 1965) puudub “Rongkäigus” üks luuletus (“Muutlik maastik”), kaks on uued (“Vincent’i itk”, “Inventuur”) ning 43 kattuvad. Sisukord on kolinud lõpust algusesse, autoritutvustus algusest lõppu.

##Põrmugi pole tuhmunud ka luule sõnum. Préverti tekst on selge ja intellektuaalne, kuid samas filingraanselt meeleolusid väljendav. See ei kammitse end ühepäevapoliitikaga, kuid on sama kaugel ka ekstaasist ja fanatismist (“Meie isa”). Isegi kui autor “röögib nagu loom ja lõugab nagu eesel”, teeb ta seda lihtsalt lusti pärast. Kohati isegi häirib, et mõnel luuletajal maailma asjad nii selged on.

Sisulisest uustrükk vanast ei erine. Aga “Kuidas portreteerida lindu“ kaalub 50 grammi, “Rongkäik” 320. Vaat kuhu oleme jõudnud loodusressursside raiskamisega! Ühe kuuse asemel raiuti maha kuus! Muide, “Rongkäik” sisaldab kõrvuti tõlgetega ka luuletuste originaalid. Tegu on viimasel ajal levinud tendentsiga, mis võimaldab metsaraiet 100% suurendada.

“Kuidas portreteerida...” muutus ajakirjanikest trafarettpealkirjade väljamõtlejate lemmiklapseks. “Rongkäik” selleks ei kõlba. Neljakümne aasta eest ilmutati luuletajat raamatu kaanel ülestõstetud mantlikraega ja sonimütsis nagu töörahva sõbrale kohane. Nüüd istub ta jõudeolevalt pargipingil, kaabu peas, kingad viksitud ja mingi karvane koeranäss kõrval.

Tasub veel meenutada, et “Kuidas portreteerida…” maksis 10 kopikat ehk leivapätsi hinna. Kuid selle eest väärtustab “Rongkäiku” Marek Tamme faktitihe, kuid soojasüdameline järelsõna.