Veljo Tormis – rahvalaulutraditsiooni taasavastaja



Täna saab 80-aastaseks helilooja Veljo Tormis. Ehkki tema varasemate teoste seas leidub palju klassikalisele muusikale omaseid vorme, on Tormis eeskätt tuntud kui regilaulule tugineva koorimuusika looja.

Ise nimetab ta end pigem vanade tarkuste vahendajaks kui millegi uue loojaks. Tormise jaoks on regilaul rituaalivorm, mis on saavutanud aastatuhandetega täiuse ja milles pole mõtet midagi edasi arendada, mistõttu etnopopp on pigem olemasolevate aarete lörtsimine ja läänestamine. Asi pole traditsiooni jätkamises, vaid selle omandamises. Aga kuidas?

Muusik Jaak Johanson meenutab, et kui Johansoni-vennad omal ajal rahvalaulu vastu huvi tundma hakkasid, kutsus läheduses elanud Tormis nad ükskord külla, pani diivanile ritta ja mängis neile arhiivisalvestusi ette. Et noormehed saaksid aru, kuidas asi päriselt käima peaks. Selgus, et euroopalike võtetega harjunud lauljad kippusid kaashäälikutega, eriti h-ga liialdama, arhiivilindistustel laulvad vanamemmed aga lasevad silpidel pidevalt voolata: „Mu-uu süü-daa,” aga mitte „Mu-hu süda-ha.” Siin ongi üks põhivõti, mis aitab regilaulu monotoonse maagia õigesti toimima panna. „See oli ilmutuslik moment,” tunnistab Johanson. „Kui arhiivisalvestusi täpselt imiteerida ja selle tunnetusega laulda, siis avaneb mingi teise loogikaga eesti keel, sinna ilmub meloodia. Mitte laulda sisse välteid ega liigseid kaashäälikuid, tajuda pidevust.”

Loe veel

Dirigent Janne Fridolin, kes juhatab täna Tormise sünnipaigas Kuusalu vallas Kõrveaial tema „Külavahelauludele” tuginevat kontsertetendust „Pariisi linnas Londonis”, peab Tormist üheks oma lemmikheliloojaks. „Tormis kasutab regilaulu niivõrd ausal moel, jättes alles selle ürgvana viisi, rütmi, katkematuse, lisades koorile põnevaid foone või jagades regilaulu erinevate häälerühmade vahel, paljundades seda erinevatelt helikõrgustelt ja nii edasi.” Külavahelaulud ise aga esindavad hilise­mat aega, mil viljeldi lõppriimilist rahvalaulu. „Külalaulude temaatika on lai – lauldakse kodukohast, kohalikust olustikust, juhtumistest külas, noorte vahekordadest, inimeste headest ja halbadest külgedest, nende omavahelistest suhetest, aga ka sotsiaalsetest vastuoludest ja ajaloosündmustest,” selgitab Fridolin. Ka tema on Tormise käe all regilaulu õppinud. „Kõik meie kohtumised on olnud äärmiselt südamlikud ja toredad. Kooriproovides on Tormisest kiirgunud palju positiivsust, tema kriitika on alati kohane ja mitte kuri, ta naeratab palju ja see annab kindlustunde ka noortele lauljatele, et teos toimib.”

Olgu veel öeldud, et kui artiklit koostades sai Tõnu Kaljustelt küsitud, mida on ta Tormiselt õppinud, laekus alatasa hõivatud dirigendilt vastuseks ühesõnaline mobiilisõnum: „Kõike.”

Veljo Tormisele

Vaikuses ja tormis

VAIKUSES

SÜNNIB HÄÄL

TRUMMIPÕRIN

TULEB EIKUSKILT

INIMESES

SEE HÄÄL

HAKKAB ELAMA

INIMKEHA

KUMAB TRUMMINA

HELISEB KELLUKESENA

RAHVAS

KOONDUVAD KOORI

KÜMME

SADA

KÜMME TUHAT

ÜHTIVAD KOORI

VANU JA NOORI

SEE POLE KARJE

MIDA HULGAKESI

HÜÜTAKSE

TORMI ALGUS ON SEE

MIS ÖÖSSE MURRAB

PÄEVA SASSI AJAB

TORMI KOOR

ON LAINETEST

KIVIDELT

LIIVALT

KALDAKALJULT

MURDUVATEST PUUDEST

TORMI KOOR

TUNGIB LÄBI INIMKEHA

EMAKESSE MAASSE

KELLE PUHTAST ÜSAST

JÄLLE

JA JÄLLE

SÜNNIB ELU

TÄIS TÕMBLEMISI

JA TORME

SÖÖDAKS SURMALE

MIS RAJJU SULADES

ANNAB VAIKUSES

JÄLLE ASU

UUELE ELULE

HÄÄL ON SEE

MILLES UUESTI ALGAB...


Leonhard Lapin  5.08.2010

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare