Venemaa mäletab unustamatut Urmas Otti suurriigi murdjana
Venemaa mäletab, et Urmas Ott oli 1988. aastal NSV Liidu ajakirjanike liidu preemia laureaat, kuid samal ajal mäletatakse ka seda, et tema tehtud teleintervjuud olid omas ajas ennekuulmatult avameelsed. Teda mäletatakse Nõukogude süsteemi lammutajana.
Peterburi ärileht Dp.ru rõhutab, et Urmas Otti mäletatakse ajast, kui tookordne Kesktelevisioon kandis alates 1987. aastast üle tema saateid sarjast “Teletutvus”.
“Ta oli niivõrd ebatavaline ega sarnanenud üldse Nõukogude teleprogrammide ametlike rääkivate peadega, ta oli mittekohalik ja uus ning aheldas momentaanselt telerite ette peaaegu kogu Nõukogude Liidu elanikkonna, eriti suuremates linnades.”
Urmas Ott, kes on teinud tugevaid intervjuusid, ei armasta ise intervjuusid anda, järeldas ajaleht Izvestija mõne aasta eest, kui nende korrespondent ta üles otsis. “Süüdistasin kaua aega ajakirjanikke, et olen rääkinud üht, kuid nemad kirjutavad teist. Kuid siis sain aru, et minu kehva vene keele tõttu ei pruugi inimene lihtsalt aru saada, mida ma räägin.”
Meenutatakse üht Venemaal 1991. aastal Otiga tehtud intervjuud. “Milline “Teletutvus” oli teile kõige raskem?” – “Jevgeni Jevstignejeviga. Minu jaoks oli see ootamatusi täis. Kõik teavad Jevstignejevit kui näitlejat, kes alati mängib emotsionaalseid inimesi. Kuid vähesed teavad, et eraelus on Jevstignejev hoopis teine inimene. Selle saate eest oleks mulle pidanud andma Nõukogude Liidu kangelase aumärgi.”
Ott on 1990. aastate alguses Venemaa meediale avalikult ütelnud sedagi, et on egoist. “Sõpru on mul ainult üks. Tema nimi on ... Urmas Ott. Ja meie temaga peame lahendama oma probleeme koos,” väitis ta toona.
Teda mäletatakse poliitiliselt sõltumatu isikuna, kes ei kõhelnud ka kommunistlikule parteile selga keeramast. “Oma karjääri olen ma teinud parteipiletita ja KGB paguniteta. Olen iseseisev inimene ega häbene oma tööd,” on Ott öelnud jaanuaris 1991.
Vahest eredaim kümnete avaldatud teadete seas on Gazeta.ru rubriigis “Park Kulturõ” ilmunud järelehüüe “Nõukogude Liidu talkshowman”, milles Otti nimetatakse 1980. aastate teise poole kuulsaimaks Nõukogude ajakirjanikuks. Meenutatakse aega pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kui Ott ilmus põgusalt ka uue Venemaa telekanalitesse.
Ei saanud sõud
“1990-ndate lõpus pakkus Kanal Rossija talle võimalust taastada “Teletutvuse” formaat, viies selle restorani Praha ruumidesse. Oti sõnul olevat saatesarja jaoks tehtud ligi 50 intervjuud, ent ühel hetkel, kui saade hakkas juba vaatajaid koguma, kadus see ühtäkki telekavadest. Otile ei seletatud tookord midagi. Ju siis ei tahtnud ta sobida tolleaegsesse teleärisse ega kolinud isegi Moskvasse, vaid lendas kohale oma armsast Tallinnast,” kirjutab “Park Kulturõ”.
“Kuid ometi Ott ei kadunud, vaid ilmus Eestimaa teleekraanile ja tegi kuni viimase ajani saadet “Happy Hour”. Lisaks sellele juhtis ta Raadio 4-s venekeelset autorikava “Sündsuse piires”.
2006. aastal ilmus esmakordselt teade Oti raskest haigusest ja tema haiglasse sattumisest. Venemaa saatejuhi telefonikõ-nedele Ott ei vastanud ja keelas arstidel rangelt tema diagnoosi teatamast. Kunagise Nõukogude teletähe haigusest ei õnnestunudki kellelgi sensatsiooni saada. Lubadusega seotud meedikud ütlesid vaid, et diagnoos on väga tõsine ja nõuab Urmaselt raudset tahet. Meedial ei õnnestunud teha tema haigusest sõud.”
Saated Venemaal
Urmas Oti saated
Venemaa televisioonis
“Teletutvus”
KTV, 1987–1993
•• Pälvis NSVL ajakirjanike liidu preemia
“Urmas Ott koos…”
RTR, 1988
“Maailma parimad sõud”
RenTV projekt, 2003
Kommentaare
Uudistesaade “Vesti” pühendas Urmas Otile pika lõigu, milles said sõna omaaegsed “Teletutvuse” külalised.
Laima Vaikule
laulja
“Tema saate “Teletutvus” kangelaseks saada oli eriline õnn, millest unistasid paljud. Ta võis esitada otsekoheseid küsimusi, mida arutas terve riik ja mis iga teise ajakirjaniku suus oleksid kõlanud matslikult,” meenutas 1986. aastal saates käinud lauljanna Laima Vaikule.
Raimonds Pauls
helilooja
“Ta oli populaarne ja teadis loomulikult, mis on kadedus. Kriitikale reageeris ta niiviisi: “Teate, kuidas selle Ïanriga on? Kui läheb hästi, ütlevad kõik: “Küll teil oli suurepärane vestluskaaslane, tegi ise saate.” Kui saade ei õnnestu, siis kuuled: “Sellistele idiootlikele küsimustele ei olegi võimalik vastata.” Küsimuste esitamisest oli näha, et ta on end ette valmistanud, lugenud varasemaid intervjuusid ja raamatuid, käinud kontsertidel.”
Rodion Štšedrin
helilooja
“Ta oli tõeline meister ja suur inimene, kel oli lai silmaring ja suured teadmised. Ütleksin, et ta oli erakordselt inimlik, vastutulelik, lahke, tähelepanelik, galantne. Mul on äärmiselt kahju, et ta on elust lahkunud. Temata jääb elu kahtlemata tühjemaks. Kaks aastat tagasi sai ta hirmsa diagnoosi. Kui palju jõudu pidi tal olema, et mitte muuta oma harjumusi – töötada viimaseni, jalutada igal hommikul kiirkõnnil 10 kilomeetrit… Ühes viimastest intervjuudest ütles Urmas Ott: “Mul pole mingeid ambitsioone, et minna ajalukku või midagi taolist, sellistest rumalustest ei mõtle ma iial. Kui mu saated on andnud kellelegi meeldivaid hetki, olen rahul.””
Vaata ka:
www.24news.ru/news
www.izbrannoe.ru/48166.html
www.1tv.ru/news/culture
/130512
“Nõukogude Liidu talkshowman”
http://www.gazeta.ru/culture/2008/10/17/a_2858894.shtml
“Urmas Ott kaotas sõbra”
http://www.mk.ru/blogs/MK/2008/10/19/society/376854/
“Urmas Ott: olen sõltumatu inimene ega häbene oma tööd”
http://news.liga.net/news/N0856165.html
“Olen igav ja ebahuvitav inimene”
www.peoples.eu/tv/ott