Vennad haaravad rongil sabast
Andersoni viies film “Darjeeling Limited” veenab taas tema jaburuses. Tema tööd äratavad vastandlikke tundeid: ühed arvavad, et tegemist on enesehaletsusliku irooniaga, mis on segatud emotsionaalselt tühjade mullidega, teised näevad siin aga apoteoosi filmimeisterlikkuse käsitööle. Seda viimati mainitut on kindlasti, aga mitte ainult.
Andersoni filmimaailmas (“Tenenbaumid”, “Mereelu Steve Zissou seltsis”) võib kindla peale arvestada veidrike kambaga. Filmis “Darjeeling Limited” tegutsevad kolm venda, keda mängivad Owen Wilson (Francis), Adrien Brody (Peter) ja Jason Schwartzman (Jack).
Francis on enamiku ajast sidemetesse mässitud, sest on üle elanud õnnetuse, mis viib mõtted enesetapukatsele. Teda iseloomustab patroneeriv ja kontrolliv suhtlusstiil. Peter põgeneb isaks saamise eest või püüab selle mõttega tasapisi harjuda. Jason on sõltuv oma endisest kallimast ja jätab igal võimalikul juhul tema automaatvastajale teateid.
Vennad asuvad suurte kohvrite (Louis Vuitton) hunnikuga teele Indiasse. Vähetähtis pole fakt, et tegemist on nende isa pagasiga. Reisile minekut tõukas tagant Francis ja ta serveerib seda kui vaimset teekonda, mille vältel vennad, kes pole aasta otsa omavahel rääkinud, peaksid hakkama taas normaalselt suhtlema ja üksteist usaldama. Kõige kohal hõljub surnud isa vari ja tagatipuks selgub, et tegelikult ollakse teel ema juurde, kes on pere juurest põgenenud ja elab mägedes asuvas kloostris. Nii et taas kord võõrandunud, et mitte öelda väärastunud perekonnasuhted.
“Darjeeling Limited” pole nii-võrd film Indiast, nagu võiks arvata, pigem pühendub see rongile ja pagasile.
Silmitsi Indiaga
Film algab stseeniga, kui ärimehe rollis Bill Murray jookseb järele lahkuvale rongile, millel ilutseb kiri: Darjeeling Limited. Temast jookseb mööda Adrien Brody ehk Peter, kes heidab kotid viimase vaguni platvormile, hüppab ise järele ja vaatab üha kaugenevat Murrayd. Seejärel võtab ta kotid ja siseneb rongi.
See on üsna sümboolne stseen, sest tegelikult aetakse terve filmi vältel taga rongi, kas siis otseselt või kaudselt. Luksuslikust ja mõnusast rongist mahajäämine tähendaks tõelisi ebameeldivusi. Aga Francise üksikasjadeni plaanitud retk võtab uued pöörded. Sellele aitab kaasa mustalt turult ostetud mürkmadu, India eriti kange köharavim ja pipragaas. Vagunisaatjal saab ekstsentrilisest seltskonnast villand ja vennad koos 11 kohvri, printeri ja kiletamismasinaga tõstetakse keset kõrbe rongist maha.
Nüüd tuleb vendadel möödapääsmatult otsa vaadata iseendale ja tõelisele Indiale. Traagiline kogemus teel muudab neid sedavõrd, et kuigi perekonda vältiv ema (Anjelica Huston) on vahepeal kloostrist teatanud, et vennad tuleksid teisel ajal, otsustatakse ta siiski üles otsida.
Vendade kohtumine emaga on üks filmi paremaid stseene. Ja lõpuks on see ka naljakas, sest järgmisel hommikul on ema kloostrist kadunud.
Ehkki “Darjeeling Limited” tundub esmapilgul üsna pealispindne, küll muheda ja eksootilise maiguga meelelahutus, siis süvenemisel koorub välja huvitavaid kirjusid kihte. Film lõpeb taas kord rongile järele jooksmisega, ent seekord visatakse terve tee kaasas kantud pagas perroonile maha. Ehk on vahel vajalik loobuda eelarvamustest ja sisseharjunud käitumismallidest, mis ummikusse viinud, et eluga edasi minna.
“Darjeeling Limited” on muhe, rahulik ja meeldejääv kinopilt, heade näitlejate ja hea muusikaga (Satyajit Ray India filmidest kuni rokkmuusika, Debussy ja Beethovenini). Dialoog naerutab, aga just parajalt, palaganiks ei lähe. India värvid ja võib-olla isegi lõhn jõuavad vaatajani, ja ehkki see on nii-öelda esimese klassi India, aimub kaadrite tagant arusaamine kultuuride põhimõttelisest erinevusest. Ja siis see inimese lõputu enda otsimise teekond, ükskõik mil moel, kus ja kuidas – see on ilus. Haarake rongil sabast, Wes Andersoni maailma tasub külastada.
“Darjeeling Limited”
Lavastaja: Wes Anderson
Osades: Owen Wilson, Adrien Brody, Jason Schwartzman jt
Alates 12. veebruarist kobarkinos
