Verivorst hinnatud mujalgi kui Eestis
Verivorstid on hinnatud kõhutäide ka mitmes muus riigis – näiteks Prantsusmaal armastatakse korralikku musta verivorsti üliväga.
Prantsuse keeles on verivorst boudin noir ning selles konnakoibade, Eiffeli torni ja Jumalaema kiriku riigis on päris mitu verivorstikeskust! Näiteks ühes väikeses Normandia külas Mortagne au Perche’is peetakse iga aasta märtsis rahvusvahelist verivorstivõistlust. See on populaarne üritus, kuhu koguneb arvukalt võistlejaid ning seda mõnusat suupoolist süüakse ära oma viie kilomeetri jagu. Seejuures on võib-olla huvitav teada, et osalejarohke võistlus sai alguse juba 1960. aastatel ning seda korraldab omapärane vennaskond: Confrérerie des Chevaliers du Goūte-Boudin (Verivorstimaitsjarüütlite Vennaskond). Verivorstirüütlid hoiavad silma peal nii vorstide kvaliteedil kui ka auhindade jagamisel. Pärast hoolikat ja pikaleveninud degustatsiooni antakse auhind maailma parimale verivorstile. Eraldi võistlus on ka gurmaanidele, kes võistlevad suurima hulga vorsti ärasöömises.
Lisaks sellele suurpidustusele on Prantsusmaal veel teisigi külasid, kes oma verivorstipidu korraldavad. Näiteks üks säärane toimub juunikuus Blois’ linna lähedal külakeses, kus festivali tippsündmuseks on meetripikkuste verivorstide aja peale kugistamine. Veel üks vorstipidu toimub Prantsusmaa kokanduspealinna Lyoni lähedal Charnay külas, kus serveeritakse kokku umbes tonn boudin noir’d.
Kuigi festivale peetakse mitmeis paigus ja eri aegadel, on ka prantslaste vorstitraditsioon seotud jõulupühadega. See oli ainus aeg, mil vaesed talunikud said endale lubada seaveristamist ning otse loomulikult kasutati kõik saadused maksimaalselt ära. Tihti serveeriti verivorsti kõrvale kartuliputru. Kui praegu on prantslaste jõululaud paiguti üsna eripärane, siis verivorst on jõululõuna aperitiivi kõrvale veel üsnagi levinud toit.
Verivorst juba “Odüsseias”
Black pudding’u või blood sausage’i nime all tuntakse verivorsti ka ingliskeelseil aladel – näiteks Iirimaal, Inglismaal ja SŠotimaal. “Bullerby lapsi” lugenule meenuvad kindlasti rootslaste ekvivalendid ning ka hispaanlased on selle toidu järele maiad. Verivorstide avastamislugu on kadunud aegade hämarusse, aga juba Homerose “Odüsseias” kirjeldatakse toitu, mida võib pidada verivorstiks.
