Verona või Corona ja kasutamata jäetud ajalooline võimalus
Kui Koit ja Laura valasidki pisaraid, siis seda vahetult pärast finaalist väljakukkumist intervjuud andes ei paistnud. Koitu ja Laurat tervitati pressikeskuses suure aplausiga – olid ju ajakirjanikud ja fännid ennustanud Eestile kindlat edasipääsu. Mis läks viltu?
Välja on käidud erinevaid aspekte, mis võisid tulemust mõjutada, näiteks naabrite, kes on meile alati punkte andnud, puudumine poolfinaalis. Koit Toome ütles, et tal oli juba enne kergelt selline tunne, et edasipääsu ei tule, kuna sõpru-naabreid oli teises poolfinaalis vähe ja Balkanimaad tavaliselt Eestile punkte ei anna.
Eesti Laulu produtsent ja delegatsioonijuht Mart Normet ütles Publikule, et Eurovisioni uus süsteem püüabki vältida situatsiooni, kus naabrid jagavad teineteisele punkte. „Loositakse nii, et ei satuks kokku need riigid, kes on läbi aegade andnud teineteisele palju punkte. Me ei olegi koos Soome või Lätiga juba aastaid ühes poolfinaalis olnud,“ ütleb Normet. Kui vaadata tänavust tulemust, siis finaalist jäid välja kõik Balti riigid ja ka Soome. Rootsi, Norra ja Taani pääsesid edasi.
Šokk finaali ukse taha jäämise pärast oli suur. Eesti delegatsiooni liikmete seas oli näha nutust punaseid silmi. „Koit ja Laura on pakkunud mulle minu elu suurima üllatuse. See ei olegi kurbus, vaid tohutu hämmeldus, sest nad andsid absoluutse maksimumi. Selles loos ei olnud midagi häbeneda, see oli omas žanris täiuslik number. Miks selle poolt piisavalt ei hääletatud või ei meeldinud piisavalt žüriidele?“ laiutas Normet käsi. Sama kinnitasid artistid ka ise – midagi kripeldama ei jäänud ning hinges on hea tunne. „Andsime oma parima. Ei tea, mida oleksime saanud antud loo ja kontseptsiooni juures paremini teha,“ ütles Toome Eesti pressile.
Normet mõtiskles ka selle üle, et ehk ei olnud „Verona“ moment. „Järelikult oli ikkagi midagi nii kapitaalselt puudu, et ei olnud nii suur ja tugev number. Ju siis nii lihtsalt on, rt ei ole selle laulu ja numbri aeg ja koht praegu siin. Mis on suur üllatus ja kõlab ka endale täiesti uskumatult, aga mingil põhjusel nii on,“ ütles Normet.
"Verona" fännid väljendasid sotsiaalmeedias mõtet, et Eestit ja neid on röövitud. Sama meeleolu oli reede öösel Euroklubis, kus mitmel inimesel olid Eesti lipud kaasas ja koos nendega sai hommikutundidel mitu korda „Veronat“ lauldud. Nii mõnigi mainis, et kuigi lugu ei pääsenud edasi, jääb see kindlasti Eurovisioni lugude kuldvaramusse, mida mängitakse tihemini, kui paljusid finaali pääsenud lugusid.
Sarnast mõtet avaldas ka Normet: „Selles mõttes ei pea mõtlema, et midagi valesti läks. Lugu läks lendu ja muudab mingite inimeste jaoks kindlasti maailma,“ ütles ta. Tõsi ta on - sotsiaalmeedias on Eesti lugu ilma teinud, kuigi pole kindel, kas muusikud ise neid nalju naudivad - Verona või Corona, Koidu sarimõrvari pilk ja muu säärane.
Kas looga oli midagi kardinaalselt viltu, et see poolfinaalis ei töötanud? Eurofännidega tuli jutuks, et esitlus mõjus natukene kunstlikult ning pingutatult. Kui vaadata "Verona" lugu muusikalise külje pealt, siis kohati näib, et Eesti Laul toodab endiselt mingi kindla mudeli järgi Eurovisioni lugusid, mis on ammuse Eurovisioni võiduloo järgi tehtud, aga tänaseks veidi iganenud.
Võimalik, et tänane Eurovisioni publik on muutunud ja ootab midagi muud. Välise perfektsuse ja väljatimmituse taustal jääb puudu elavast faktorist. Tahtmata kellelegi liiga teha torkas sama silma juba eelmisel aastal. Tahaks näha kramplikkusest vaba lugu ja esitust, mis tuleb südamest, tõmbab kaasa ega ole teatraalne. Nii saavutaks see publikuga sügavama kontakti ja emotsionaalse sideme.
Ajalooline võimalus jäeti kasutamata
Kui Normet ütles intervjuus, et muidugi oli nende eesmärk finaali pääseda ja esitada lugu suure auditooriumi ees kaks korda, saada kolme minuti asemel kuus minutit lavaaega, siis see võimalus ju oli. Nimelt esines Eesti Eurovisioni esitluse ajal tehniline apsakas – Laura mikrofon oli välja lülitatud ja see lülitati sisse kolmanda ja neljanda sõna ajal.
Normet kinnitas, et viga oli puhtalt tehniline. "Seda oli kuulda, kuidas mikrofon, mis pidi olema automaatselt peal, lülitati nupust tööle. Inimene sai aru, et automaatika ei tööta ja vajutas kiiresti käsitsi peale," tõdes Normet. Millest see apsakas tulenes ei ole hetkel teada, aga kahetsusväärne on asja juures see, et Eestile pakutud loo kordamise võimalust ei kasutatud ära.
Artistide jaoks selgus apsakas green roomis. „Istusime ammu oma kohtadel, olime nii rõõmsad, et meil läks kenasti ja tuli parim esitlus, mis meil seni on olnud. Ja siis öeldi, et teie laul ei tulnud alguses eetris läbi. Mõtlesin, et see on nali,“ ütles Toome. Küsimusele, miks seda uuesti ei tehtud, kui Eurovisioni tiim Eestile seda võimalust pakkus, vastasid eestlased, et kuidas minna uuesti lavale, kui emotsioon oli ju juba läinud.
Sarnaselt Koidule ja Laurale ei usu ma, et see lühike heliaps sai meie eurolaulikutele saatuslikuks ning röövis vaatajate poolthääled. Ilmselt ei saanud osa televaatajaid arugi, et midagi valesti läks või arvasid, et teler jupsis. Teisalt jäi kasutamata ajalooline võimalus esineda 200-miljonilise vaatajaskonna ees kaks korda. Kui miski, siis just see jäi minul kõige enam kripeldama.
Saan aru, et hetkel, mil pakkumine kordusesituseks tuli, oli lauljatel juba pingelangus ning sellistes olukordades ei ole lihtne kiirelt analüüsida, kuidas oleks kõige kasulikum tegutseda. Siiski muusikud on "Veronat" kaks nädalat järjest proovides ja üritustel laulnud ning see peaks neil juba une pealt tulema. Koit ja Laura on profid ja nad oleksid suutnud end uuesti kokku võtta ja loo teist korda esitada. Vahest oleks kordus tulnud ka vabama tunde ja energiaga.
Teine kord lavale minna oleks võinud anda tugeva eelise ja rohkem hääli, sest siis jäänuks lugu vaatajatele raudselt meelde. Isegi kui finaali piletit poleks tulnud, oleks „Verona“ läinud Eurovisioni ajalukku.
