Vigala Sass üllitas kalendri

Eelmise aasta lõpus oma raamatu “Estide (tšuudide) hingestatud ilm” eest Eesti Kultuurkapitali rahvuskultuuri sihtasutuse preemia saanud Vigala Sass alias Aleksander Heintalu üllitas “Eesti Maausu ehk Tšuudi Pärismaalaste Riituste Kalendri 10215 / 2002”, kirjutab Meie Maa.

Kalendri sissejuhatusest selgub, et aasta 10215 on maa- ja taarausuliste ajaarvamise algus. "See arv on tulnud nn Billingeni katastroofist, mille daatum on Rootsis viirsavide meetodil aastalise täpsusega kindlaks määratud. Sel aastal murdis hilisjääaegse Balti jääpaisjärve vesi endale väljapääsu Ilmamerre praeguse Mälari järvistu kohal Rootsis. Veetase langes mitukümmend meetrit ja vee alt vabanes enamik Eestimaad, subarktiline kliima asendus preboreaalsega, hakkasid arenema sood ja metsad,” seisab kalendris.

Aleksander Heintalu sõnul on tänaseks jõutud olukorda, kus meie rahvas traditsioonide säilitamist uskudes räägib küll rahvakalendrist ja püüab selle tähtpäevi ka tähistada, kuid ei anna endale aru, et see “rahvakalender” on aegade jooksul kiriku poolt tundmatuseni muudetud oma pühakute ja pühade järgi.

"Viimasedki säilinud iidseid talitused ja kombed on kas siis pandud valedele kuupäevadele või antud neile väärad tähendused. Tundub, et folkloor ja etnograafia on kui poliitika: kõike saab väänata vastavalt võimul olevate inimeste soovidele… Selles kalendris on tallel sadade põlvede kogemus, mis pidi olema kõigil teada, kuna sellest sõltus ellujäämine antud ökoloogilises olukorras,” leidis Heintalu.

Südakuu (jaanuar) kohta on kalendris seletused kolmele tähtpäevale. Nuudipäev on 12. jaanuaril. See on liikuv püha, peetakse päev enne Tõnni. Sellel päeval tehakse õlest nuudid ja nuheldakse neid, kes liig pikalt pidudele jäänud. Tõnnipäeva (13. I) peetakse talve poolitajaks. Tõnnipäevadel pannakse Talsepühadele punkt. See päev on ka hingesantimise päev, peetakse meeles haigeid ja vanureid.