Viinistu - Kalurikülast kultuurimekaks
Eesti põhjapoolseima tipu, Purekkari neeme idapoolsel küljel, Eru lahe ääres tiirutavad lepapuude kohal suured merikajakad. Ähvardavalt hall lainekoor merel ennustab tuult ja vihma.
“Oleks igas Eesti külas üks härra Manitski, poleks maaelul häda midagi,” ütleb Viinistu austerservikute kasvataja, kalamees ja kõrtsipidaja Ivar Adler (46) austustundega Jaan Manitski vastu. Vähem kui paarisaja elanikuga kalurikülast on sirgumas Eesti suurim kunstimeka ja paistab, et miski ei takista seda juhtumast.
Endisest Viinistu kalatööstuse külmhoonest on saanud tõeline tõmbenumber. Paarsada kunstiteost, mis ripuvad külmhoone veel freooni järgi lõhnavatel seintel, on toonud endisesse kalurikülla poole aastaga umbes 10 000 külastajat. Nii suurt rahvamassi pole Viinistu elanikud iial varem näinud. Adler teab rääkida, et põhjamaise rahuga harjunud kohalikud on natuke häiritud pidevalt aia taga uudistavatest võõrastest nägudest. Samas peaksid elanikud sellega harjuma, et külal hinge sees hoida.
Manitski nõidus
Kõigele, mis Viinistul vähegi liigub ja elab, on Manitski peale hinganud. Seenekasvatus, kunstimuuseum, teatrilava, hotell, restoran, rannapood ja külakõrts. Sama lugu on ka tulevaste ehitistega. Järgmiseks suveks loodavad külaelanikud astuda paati Viinistu esimeselt sadamakailt. Ka Mohni saarele rajatakse sadam, et loovinimesed randuksid kunstikloostrisse töörahu ja inspiratsiooni leidma.
Praegu aga käib vilgas ehitus endises kalatööstuse katlamajas, kus juba augusti lõpus esitab filmimuusikat 80-liikmeline noorte filharmooniaorkester Saksamaalt.
Samas kõrval haigutavad vana kaupluse varemed, mis on jälg kunagisest rikkast kalurikülast. Viinistu keskväljakul elumajas asub nüüd küla ainuke toidupood Tulisilm. Rannapoe müüja Monika (26) seisab keset lookas poelette ning kiidab, et pärast kunstimuuseumi rajamist kasvas ka läbimüük. Kuigi kohalikud ostavad seni vaid hädavajalikke asju, siis külaliste tarvis on kaupu juurde tellitud.
Mohni saarele
Omamoodi kunstiväärtuseks on ka ranna ääres vedelev kalatööstuse rauast kola, millel ei paistagi lõppu tulevat. Hiiglasuured roostetanud tünnid lösutavad kõikjal veepiiri läheduses. Ranna äärt mööda poolsaare tipu poole minnes, jõuab paadikuurini, kus oranzides kalamehe-pükstes askeldavad kaks meest.
Kohalik paadimees Adler koos paarimees Hartvig Niiholmiga (60) peavad paaditaksot. Igal teisel laupäeval trotsivad mehed avamerelt puhuvat tugevat tuult ning sõidutavad rännuhuvilisi mandrilt saarele ja tagasi. Kaks kalapaati, üks teise slepis, suunduvad Viinistu rannalt ligi viie kilomeetri kaugusele Mohni saarele. Umbes tunni pärast on nad tagasi, lastiks kümmekond matkajat.
Kuigi väiksesse kalurikülla on jäänud veel vaid üksikud kalapaadid, lendavad kajakad ranna kohal edasi. Nad järgivad aastasadade jooksul talletunud südamekutset ja ootavad, millal taas kord kala Viinistu rannavetesse tagasi tuleb. Praegu on lestapüügi suurhooaeg, aga teisipäeva lõunaks oli rannarestoranis lestapraad juba otsas. Võrkudest võeti teisipäeva hommikul vaid kuus lesta. Ettekandja Raili (16) pakub lesta asemel lõhepraadi, mis tema sõnul maitseb sama hästi. Vene ajal oli Viinistul suur kalatööstus, mis andis tööd sadadele ümberkaudsetele inimestele. Kuid nüüd püüab kala vaid kolm meest ning üksikud suvitajatest harrastajad.
Kultuur Viinistus
Kuni 6. augustini toimuvad “Külmetava kunstniku portree” etendused.
13. augustist peaksid algama Baskini “Orkestriproovi” etendused.
29. augustil toimub Viinistu uues kontserdiruumis, endises katlamajas filmimuusikakontsert. Esineb 80-liikmeline noorte sümfooniaorkester Saksamaalt.
Septembris-oktoobris toimuvad kontserdid koostöös Looduse Omnibussiga.
Muuseumi tünngaleriis on üleval Viinistult pärit Taavi Piibemanni fotonäitus.
15. augustil avatakse tünngaleriis Denes Farkase ja Eemil Karila näitus Trans-Air.
18. septembril avatakse Viinistu külalistemajas Harjumaa muuseumi kureeritud ajalooteemaline näitus paadipõgenikest.
Näitused nii tünngaleriis kui ka muudes näituseruumides vahetuvad aasta ringi.
