Viinistu suveteatris tuleb uus ja huvitav Eduard Wiiralt
“Kui Tom Stoppardil on triloogia, miks siis ei võiks olla Kivastikul. See oleks eesti erinevatest kunstnikest jutustav triloogia, milles oleksid ka läbivad tegelased. Kolm erinevat kunstnikku, kolm lugu, üks käekiri,” ütles triloogia mõtte kohta “Põrgu värgi” lavastaja Hendrik Toompere juunior.
Eelmisel aastal menukalt mängitud “Külmetava kunstniku portree” räägiks sel juhul triloogias rahvuskultuuri kujunemise aastatest, peategelaseks selle ajastu suurkuju Konrad Mägi. ““Põrgu värk” jutustab eesti kultuuri täiskasvanuks saamisest,” sõnas Toompere. “See lugu on iseenesest deliiriumi lugu. Juba kujundites: vana hoone, mõrv. Õhustik on süngem.”
Uus Wiiralti tükk jätkab “Külmetava kunstniku portrees” pooleli jäänud teemasid. “Kui me räägime “Põrgu värgis” Triigist või Tassast, siis on eelmine tükk tegijatel justkui pealuu sees,” ütles Toompere.
Ehkki Konrad Mäe näite-mäng ja Wiiraltist jutustav “Põrgu värk” on mõtteliselt järjena käsitletavad, arvavad tegijad, et iga osa peaks moodustama ka iseseisva terviku, mida peab olema võimalik vaadata ka eraldiseisvate lavastustena. Nii et “Põrgu värki” vaatama sõitnud inimene ei pea enne seda ilmtingimata “Külmetava kunstniku portreed” vaatama. Mida on aga soovi korral võimalik teha: “Külmetava kunstniku portreed” mängitakse ka sel suvel Viinistu kunstimuuseumi hoovil.
Plahvatuslik Wiiralt
Kui Konrad Mäe teatris elavaks tegemine toimus rahulikult, ilma skandaalideta, siis Eduard Wiiralti looga ei pruugi nii minna. ““Põrgu värk” tuleb publiku jaoks märksa provotseerivam”, lubab lavastaja.
“Mart Kivastik on tähelepanuväärne mees, kes suudab asju näidata uues valguses,” ütles “Põrgu värgi” kunstnik Ervin Õunapuu, andes mõista, et tulemas on uusi inimesekäsitlusi, millega kõik ei pruugi kohe nõus olla.
Provotseerivam tuleb ka Wiiralti kuju, keda mängib Jan Uuspõld. Tegijad on püüdnud olla ausad ja täpsed eraeluliste seikade valgustamisel. Samas on Toopere arvates ajalooliste tegelaskujude näitamisel küllalt ruumi isikupäraseks lähenemiseks. “Kui me Tuglast mängime, ei pruugi ta tulla selline Tuglas, nagu inimesed teda tundsid. Me just kui korraks elustame Eesti kultuuriloo zombid. Tegemist on meie nägemusega.” Kivastiku-Toompere-Õunapuu Wiiralt on vaikne arglik inimene, samas plahvatusliku loomuga. Joodik ja sage bordellide külastaja, aga sealjuures haruldaselt töökas.
Toompere tunnistab, et alles seda lavastust tehes hakkas ta mõtlema, et graafika on kohutavalt töömahukas kunstiala. “Mõnel Wiiralti tööl on iga kuuseokas ka eraldi üksikasjalikult välja joonistatud. Oma “Põrgut” tegi ta kolm aastat, meeletu töömaht. Lisaks oma kõrtsides käimisele pidi ta veel 12 tundi päevas tööd tegema, et saada valmis sellega, mis ta tegi.”
Lavastaja on väga rahul trupiga, kus on tema sõnul parimad tegijad antud näitemängu teostamiseks. “Kompromisse pole tehtud,” ütleb ta osatäitjate ja rollide vahekorra kohta. Lavastuses mängivad Mait Malmsten, Sulev Teppart, Raimo Pass, Tiit Sukk, Jan Uuspõld, Harriet Toompere, Margus Prangel ja lavastaja ise.
Näitemängu autor Mart Kivastik oli niisamuti Viinistus, uudistamas läbimänge. “Tuleb,” kõlas autori lühike, kuid kõnekas kommentaar valmiva tüki kohta.
