Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga sõnul on Jaanuse raamatu keskmes õnne küsimus. „Jaanuse esseed näitavad kirjanduse meistriteoste varal seda, kui leidlikult oskab inimene oma idüllilisi õnnevõimalusi nurjata ning kannatustest mõnu tunda,” märkis Väljataga. „Seda valuni küündivat naudingut nimetab ta jouissance’iks ning selle vormid on väga mitmekesised.” Raamat käsitleb Augustinust, Erasmust, Cervantest, Hofmannsthali, Dostojevskit, Tolstoid, Tammsaaret, Kunderat, Unti, Luike, Õnnepalu ja Lacani. Teose lõpetab pikk intervjuu, mis heidab valgust autori eluloole ning kirjanduse, psühhoanalüüsi ja nüüdiskultuuri vahekordadele

Vikerkaare juubelinumber on sedapuhku poliitilise ilmega. Saksa filosoofi Cornelia Klingeri essee „Trikoloor – õigluse kolm värvi” ja Märt Väljataga kirjatükk „Veel kord kolmest V-st” võtavad kokku Vikerkaart läbinud vabaduse, võrdsuse ja vendluse teema. „Akna” rubriigis ilmub Perry Andersoni mõtisklus, mis paigutab araabia kevade sündmused laiemasse ajalookonteksti. Bulgaaria politoloog Ivan Krastev ja Ukraina ajaloolane Tatjana Žurženko intervjueerivad endist Kremli poliittehnoloogi Gleb Pavlovskit, kes kergitab katet alternatiivide puudumise poliitikalt.

Ilukirjandusest saab lugeda Toomas Raudami ja Mart Kivastiku novelle, Priit Parmaksoni homogramme ning Joanna Ellmanni ja Kristiina Viina luuletusi. Vaatenurk heidab pilgu Linda-Mari Väli, Andres Anvelti, Häniläse ja Vaapo Vaheri tekstidele.