„Vilde tee” uudsus seisneb selles, et kogu etendus sünnib laval, näitlejatel ei ole etteantud teksti ega teadmist, mis juhtuma hakkab – nad peavad kõik ise välja mõtlema, toimides kõrvaklappidest saadud personaalsete korralduste järgi, mida annab neile mängujuht. Nalja saab sellest, et nii publik saalis kui ka televaatajad ekraanil näevad mängujuhi antud korraldusi subtiitritena, näiteseltskond aga mitte.

Ehtne teater

Lavastuse näitejuhi Tiit Palu sõnul on ainus, mida näitlejad lavale minnes teavad, see, kes nad on. Piret (Piret Laurimaa) on keskne tegelane, kelle koju satuvad tema tuttavad, naabrid ja juhuslikud sõbrad. Lisaks on veel neli etteantud tegelast, keda näitlejad mängivad oma eesnimega: naabrimees Sepo (Seeman), Pireti sõbranna Triin (Lepik), Pireti parim sõber Priit (Loog) ja Ago (Anderson). Lisaks käivad Pireti juurest läbi üllatuskülalised, igas lavastuses üks. Näiteks esimeses, „Soolaleivapeos”, oli Peeter Oja töömees, teises oli Hannes Võrno koeramüüja. Osalevad ka Madis Milling, Jüri Vlassov, Henrik Normann ja teised.

„Improvisatsiooniteatrit pole Eestis sellisel moel tehtud, aga teatriliigina on see kõigile teatritegijaile tuntud. Kõige elusamad etendused on need, kus toimuvad kiiret reageerimist nõudvad ootamatused. Nii publikule kui ka näitlejaile. Tehtud saated ületasid kõigi meie ootusi. Ootused ei olnud meil, teatritegijail, eriti kõrged ja hirm oli väga suur, aga vastupidi, näitlejad saavutasid hea lavalise enesetunde, publik toetas neid väga ja põhiline – oli hamletlik valmisolek, mis ongi üks teatri saladusi. „Vilde tee” vooruseks pean seda, et näitlejatel on aega taustu lahti mängida. See pole sketš, vaid hea komöödiateater. Lugude jutustamiseks on aega, ei pea kiiresti otsi kokku tõmbama. Loodan, et selles hakkab osalema ka suurema teatrikogemusega näitlejaid, sest laval ilma etteantud tekstita pool tundigi vastu pidada on päris kõva katsumus,” ütles näitejuht Palu.

Kõik on stsenaristid

Kogu etenduse käiku mõjutava mängujuhi Artur Talviku sõnul olid näitlejaile antud ülesanded tõesti rasked. „Mind üllatas, kuidas asi toimib – sa annad publikule teada näitlejale mõeldud käskluse ja saal reageerib sellele kohe väga hästi! On hea näha, kuidas näitleja improviseerib, kuidas tema aju hakkab „laksust” tööle. Tegemist on üllatavalt mõnusa ja hästi välja mõeldud formaadiga. Ma purskasin ikka ise ka paaril korral südamest naerma. Kõik on siin stsenaristid, naersime pärast etendust, et saab näideldud ka ilma dramaturgita,” ütles Talvik.

Kõige raskem roll on selle lõbusa ettevõtmise juures kahtlemata näitlejatel. See nõuab head huumorisoont ja meisterlikkust reageerida välkkiirelt vas­tandlikele korraldustele, samal ajal kui publik saalis rõkkab juba naerda, sest teab, mida näitleja tegema peaks, kui tema mängib veel eelmist situatsiooni.

„Kui mängujuhilt käsklus tuleb, siis esimene reaktsioon on – kas ma ikka kuulsin õigesti? Siis mõtled, palju mul aega on, et seda korraldust täita. Osa ülesandeid olid päris lihtsad, aga mõned lõid silme eest mustaks: mis ma nüüd teen? Või kes ma üldse olen?!” rääkis Endla noor näitleja Triin Lepik.

„„Vilde tee” improvisatsioonis osalemist ei saa võrrelda esietenduse närviga, seal sa ikka tead, mis sind ees ootab. Aga siin on justkui vettehüppamine tundmatus kohas, selline sisseastumiseksami tunne. Vahepeal mõtled: kas nüüd peaks midagi tegema? Samas tuli endal ka mitu korda naer peale – siis mõtlesin maksuametile,” meenutas Madis Milling.

„Improvisatsiooni puhul on tõesti selline tunne, et oled visatud vette, küsimata, kas üldse ujuda oskad. Kindlasti on ka vastutus suurem, sest tekst tuleb ju endal välja mõelda. Samas on ka väga lõbus – itsitasin kohati päris avalikult. Aga meeskond on meil super,” kiitis Piret Laurimaa.

Uus saade

„Vilde tee”

Formaat: „Schillerstrasse” (Saksamaa)

Improvisatsioonikomöödia

Salvestatud Endla teatris

Eetris L 19.30 TV3-s

Mängujuht: Artur Talvik

Lavastuse näitejuht: Tiit Palu

Tootja: Ruut