Vilen Künnapu pühitseb sündi


11. Venezia arhitektuuribiennaali harunäitusel “Bornhouse” (“Sünnitusmaja”) San Stae kirikus osaleb oma projektiga ka eesti arhitekt Vilen Künnapu.

•• Milline on Venezia arhitektuuribiennaali põhjal otsustades maailma arhitektuuri seis?

Maailma arhitektuur tundub olevat otsekui ooteseisundis. Vana moodi olemine hakkab ära tüütama, uut moodi olla veel ei osata. Kõike ei jõudnud vaadata, aga nähtust pakkusid huvi Tšiili ekspositsioon, Vene paviljon ja MVRDV (Hollandi arhitektuuribüroo – toim). Tšiillased olid paigutanud kõrgetele puidust alustele suure hulga väikseid mudeleid tegelikest kirikutornidest, templitest ja kabelitest, sekka mõned uued kirikud.

Vene kunstnik Nikolai Polisski oli ehitanud Nikola Lenivetsi nimelisse külla okstest, puujuurikatest, heintest, puuhalgudest arhetüüpsed hiiglasuured tornikujulised objektid. Teostajateks olid selle küla elanikud. Tulemuseks võimas ürgne ruum, mis oli omapärane sulam folkkunstist, landart’ist ja kontseptualismist. MVRDV film lendavate autodega tulevikulinnast oli samuti sensitiivne. Rühma ideoloog Winny Maas justkui tajuks, et inimkond hakkab jõudma uue kõrgema teadvuse faasi. Siiani materialistina esinenud mehel on üllatavalt hea intuitsioon. Eestlaste kollane toru oli tugeva kujundiga installatsioon. Ta oli kui kollane vars, mille õiteks on Inglismaa, Saksamaa ja Jaapani paviljon.

•• Kuidas sattusite harunäitusele? On suur asi, kui kuraator valib kedagi oma projekti.

Kuraator Juri Avvakumov on Vene paberarhitektuuri prominent. Tunnen teda juba 1980. aastate algusest, kui rahvusvahelisse arhitektuuriellu sukeldusime. 1999. aastal kohtasin teda Londonis Barttleti arhitektuurikoolis, kus käisime mõlemad loengut pidamas. Kaks aastat tagasi kohtusime Moskvas, kus tutvustasin talle oma spirituaalse arhitektuuri põhimõtteid.

•• Metafüüsika on teile alati huvi pakkunud. Palun kirjeldage veidi näitusepaika ja linna.

San Stae on tõesti võimas kirik. Suure kanali ääres, marmorplats ees, laevapeatus, ümberringi kitsad tänavad, kanalid ja väikesed väljakud. Kiriku suur tühi ruum ja “Bornhouse’i” paviljon hakkasid koos hästi vibreerima.

Venezia kesklinn on liiga rahvarohke ja rõõmsameelne, et kasutada väljendit metafüüsiline. Ajatut tühjust leiab võib-olla saare äärealadelt ja Arsenale ümbrusest ning laguuni väiksematelt saartelt. Venezia linnaruum on tihe, romantiline ja müstiline.

•• Palun tutvustage oma projekti täpsemalt.

Meie sünnitusmaja on tempel sünnile. Sünd ja surm on oma suursugususes võrdsustatud. Me tervitame vastsündinut pühitsetud ruumis. Et ära hoida sünnišokki, on kõrgsagedusega energia mandala ruumis loodud kõik tingimused, et vastsündinud last ümbritseks siiasaabumise hetkel ülim soojuse ja armastuse atmosfäär. Mandala sisemuses on kõik helid, lõhnad, valgused ja värvid rakendatud selle atmo-sfääri teenistusse. Eelkõige on loodud mugavad tingimused nii emadele kui ka isadele, kelle armastust laps kõige rohkem vajab.

Kompositsiooni keskel on suur kupliga sünnitussaal, mida ümbritsevad silindrilised palatid. Kuppel meenutab ema rinda, mille ümber on parv vastsündinuid. Kompositsiooni võib vaadelda ka stuupana, mis on ülitugev elu stimuleeriv kosmilise energia aparaat.

Näitus

“Sünnitusmajad”

Venezias

•• 26 eri maade arhitekti (Hani Rashid, Laurids Ortner, Juri Avvakumov, Aleksandr Brodski jt) on esitanud oma kontseptsiooni sünnitusmajast.

••  Vastsündinud lapse kaaluga objektid on valmistatud eri materjalidest. Need on paigutatud helendavasse augustatud paviljoni, mis asub Venezia üliku hauaplaadil keset San Stae barokset interjööri.

Vaata ka www.bornhouse.com

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare