Viljandi folk: sikkude-lammaste piir jookseb mööda Pärimeetrit

Tänavu on folgil mõndagi teisiti. Suure muudatusena ei saa tasuta enam midagi, ka festivalialale pääsemise eest tuleb maksta. Teemaks on meestelaulud ja esinejatest räägib programmipealik Tarmo Noormaa.

••Tavakohaselt puudub folgi kavast see vahvate poplauljatega suur eriprojekt, mida nimetatakse publikumagnetiks. Ott Leplandi ühisprojekt Gjangstaga ja Tõnis Mägi Svjata Vatraga on ilmselt midagi muud?

Festivali teemast lähtudes proovime mehelaulu propageerida kõige veenvamal ja efektiivsemal moel. Oleme tunnetanud, et Ott Leplandi maneerivaba ja mehelik laulustiil sobiks ideaalselt ka rahvalaulude esitamiseks, ja nii me talle ettepaneku tegimegi.

Svjata Vatra solistil Ruslanil ja Tõnis Mäel on lihtsalt vastastikune sümpaatia ja ammune plaan midagi koos teha ning ilmselt festivali mastaapi arvestades otsustati Viljandis see avalöök teha.

••Toorama Mordvast, Black Umfolosi Zimbabwest, Thbilisi Gruusiast. Eesti mehest on vist rohkem tantsulõvi saanud?

Kui nimetatud kultuurides on meeste populaarne eneseväljendusviis rahvalaulude kooris laulmine, siis meie kultuuris on teisiti. See ei tähenda, et eesti mees ei laula. Laulab küll, aga tihti mitte rahvalaule, vaid näiteks koorimuusikat või laule, mida läänelik kultuur nimetaks pigem roppudeks. Kuna lavalaudadel meeste poolt rahvalaulude laulmine on niivõrd uus nähtus, võtab lihtsalt natuke aega, et settiksid välja võimsad laulupundid. Tendentsid on muidugi juba vägevad. Vaadake kas või Ütsiotsõt, Zetosid või Lauri Õunapuud. Tantsib ta muidugi ka, kui vaja, ja siis nii, et vähe pole.

••Välisesinejatest vaatan veel, et Water Tower Bucket Boys võiks vabalt olla ka mõne indie-festivali kavas. On see piirilaiendus pigem publiku rõõmuks või mõttevärskendus meie muusikutele?

Ameerikaga on mõnes mõttes päris raske, kuna piirid popi, indie ja pärimusmuusika vahel võivad olla hägused. Tänapäeva populaarsed muusikastiilid ju suuresti lähtuvadki sealt, saades suuri mõjutusi Aafrika, Euroopa ja isegi indiaanlaste pärimusmuusikast. Keegi vist ei kahtle, et kantri, bluegrass ja old time on Ameerika muusika ühed äratuntavamad žanrid.

Konkreetse bändi puhul on selge, et nende muusika on elus, tugeva juurikaga ja ilmselt emapiimaga sisse imetud, sest nii traditsioonilisi bluegrass-lugusid kui ka nendega samas võtmes tehtud originaalrepertuaari esitatakse sellise veenvuse ja jõuga, et tasub eeskuju võtta.

Aus vastus oleks, et varem tõesti pole sellist žanri festivalil olnud, ning kindlasti loodame publikut rõõmustada, üllatada ja miks mitte pakkuda ka mõttevärskendust meie muusikutele.

••Samal ajal on eesti folgiskeene püsiraudvara Oortist Paabli kaudu Zetodeni majas kui mullu ja muiste. Mis teeb ühe eesti etno- või folkansambli festivaliküpseks, programmi raudvara ja skeene lipulaeva seisusest rääkimata?

Festivali esinejate valikul on mitu kriteeriumi. Muusika peab olema pärimuslik ja kaasakiskuv, esitajad peavad olema veenvad, uskuma sellesse, mida nad teevad – proovime ette kujutada, milliseid tundeid ja arvamusi meie pakutav muusika publikus tekitab. Kui neil tekib mõte, et vau, kui äge, et meil Eestis sellised muusikud on, ja tahaks ise ka oma esivanemate laule-lugusid nii osata, on kõik korras.

XX Viljandi pärimusmuusika festival••Tänasest 29. juulini Viljandis.

••Tänavu on teemaks meestelaulud.

••Esinejaid on kokku 16 maalt.

••Pärle programmist: Water Tower Bucket Boys (USA), Black Umfolosi (Zimbabwe), Thbilisi (Gruusia), Toorama (Mordva), meestelaulu öö (eeslauljad: Ando Kiviberg, Raul Talmar, Peeter Volkonski, Lauri Õunapuu, Jaak Tuksam, Margus Põldsepp, Jalmar Vabarna jt) jne.

••Täpsem kava ja piletiinfo: www.folk.ee/festival/et/Programm-2012.Näpunäiteid folgilisele••Edelaraudtee paneb Viljandi pärimusmuusikafestivali avapäeval ehk täna käiku Tallinna–Viljandi erirongi. Rong väljub Balti jaamast kell 13.30 ja jõuab sihtkohta kell 16.06. Teel peatub folgirong kõigis Viljandi rongi tavapärastes peatustes.

••Seekord on Viljandis eraldi piiritletud festivaliala ehk Pärimeeter, mille eesmärk on tagada hea festivalikogemus kogu ürituse toimumise alal. Pärimeetri moodustab Vabaduse väljakult algav ja Kaevumäe juures lõppev maa-ala, mille sisse jääb ka toidutänav ja Roheline lava.

••Tasuta sellest aastast enam festivali territooriumile ei saa, kuid väravate juures on võimalik osta tavapiletist soodsam, kaheeurone ühekordne pääse. Erandiks on alla 12-aastased ja pensionärid, kellelt vastava tunnistuse olemasolul festivalialale sissesaamise eest raha ei küsita.

••Kontserdipileteid ja passe saab osta Vabaduse platsil ja Varese silla otsas (Kondase keskuse pool) – neid kahte kohta nimetatakse pääslaks ja need on avatud ööpäev läbi. Teised läbipääsud on nimetatud väravateks. Alal on pileti ostmise võimalus Laidoneri monumendi juures ja I Kirsimäel. Enne kontserdi algust saab pileti lunastada Kultrahoovis ja A. Le Coqi telgis (ööklubi). Kaevumäe kontserdile ostetud pileti või päevapassi ja passiga saab Kaevumäele siseneda ka rippsilla juures.

••Festivalilavade seas on tagasi kultuurimaja hoovi lava.

••Muutunud on telkla asukoht, see on nüüd Viljandi järve ääres sõudeellingu läheduses aiaga piiratud valvega muruplatsil.