Noormees kommenteerib Norra projekti: “Möödunud suvel, ju vist augustikuus, juhtusin Rebecca Kontusega ühes restos mängima ja meid kuulis keegi Norra kodanik Bjarte Wiberg. Hiljem astus ta meile kohe ligi ja tutvustas ennast muuhulgas kui ühe väikese jazzi- ja bluusifestivali korralduskomitee liiget. Vahetasime andmeid ja kusagil aasta lõpu poole hakkasin temaga aktiivsemat meilivahetust pidama. Tal tuli idee teha projekt, mis tooks kokku Eesti ja Norra noored jazzmuusikud”.

Nüüd ongi asi jõudnud nii kaugele, et juuni lõpus sõidetakse Norrasse, kus tutvutakse kolme Stavangeri ülikooli jazzitudengiga. Paar päeva tehakse viiekesi proovi ja seejärel antakse festivali raames kohalikus klubis kaks ühist kontserti: “Niisiis pimekohting,” naerab Sillamaa: “Minu elus selline kogemus seni puudub, ei oskagi arvata, mis ees ootab.”

Kuigi Sillamaa on muusikute laps, jõudis ta muusikani üsna hiljuti: “Huvi kitarri vastu tekkis umbes 16-aastaselt (miks just see pill, ei mäletagi). Pärast paari kuud kitarrist Robert Jürjendali juures otsustasin siiski minna Tartusse filosoofiat õppima. Seal pidasin vastu poolteist aastat ja siis hakkas huvi muusika vastu taas järsult kasvama. Tulin Tallinna ja mõni aasta hiljem astusin Otsa kooli. Vahepeal õppisin mõnda aega ka EMA elektronmuusika osakonnas”.