Tallinna ülikoolis (TLÜ) viibib kevadsemestril tuntud vene filosoof ja kirjanik Vladimir Kantor. Venemaa riikliku ülikooli filosoofiaprofessor kogub siin materjali oma uue raamatu tarvis, mis räägib Juri Lotmanist.
Nimelt valisid Moskva filosoofid Lotmani (1922–1993) 15 mõjukama filosoofi hulka. Kahe nädala eest Eestisse saabunud Kantor asus raamatut kirjutama TLÜ Lotmani arhiivraamatukogus.
End Žižekiga võrdlev Kantor on vastanduja ja kritiseerija, kes uurib vene kultuuri ajalugu, Dostojevskit, 19. sajandi esseistikat ja ideede võitlust vene kirjanduses. Tema tuntumad raamatud on “Krokodill”, “Kindlus”, “Märkmeid poolsurnud majast”, “Rottide võitja”, “Minu kaks kodu”. Eesti keelde on Kantorilt tõlgitud vaid artikleid: 1970-ndatel ajalehte Sirp ja Vasar ning 1990-ndatel ajakirja Poliitika. Ta on pälvinud Heinrich Bölli nimelise rahvusvahelise kirjanduspreemia ja Prantsusmaa filosoofiaajakiri Le Nouvel Observateur valis ta 2005. aastal 25 nüüdisaegse suure mõtleja hulka tiitliga Barbaarsuse Purustaja. Ilmselt sellepärast, et ma olen kirjutanud intelligentsusest ja barbaarsusest prantslaste jaoks barbaritemaal, oletab Kantor.
Tallinnas peab Kantor ka ühe loenguseeria üliõpilastele ning avatud loengu teemal “Vene eurooplane on Venemaa ülesanne“.
Neljapäeval, 3. aprillil kell 16 esitleb ta Tallinna ülikooli Uus-Sadama tänava maja kolmanda korruse aatriumis oma uusimat, tänavu Venemaal ilmunud raamatut “Sankt-Peterburg: Vene impeerium vene kaose vastu“, kus ta arutleb Venemaa ja vene kultuuri arengu üle viimasel 200 aastal ja räägib Vene ühiskonna püüust ehitada üles impeerium, kus kõigil inimestel on hea elada, pöörates suurt tähelepanu ka Puškini Venemaa-käsitlusele.
