Võitlus ausa moe eest sai filmiks

Eile Disainiööl esilinastunud dokk „Moest väljas” näitab moetööstuse inetut voodripoolt.

Reet Aus on Eesti tuntuim mahedisainer. Tema kollektsioonid valmivad teiste prügist, sest juba aastate eest otsustas Aus kasutada rõivaste valmistamiseks mitte uusi materjale, vaid tootmisjääke. Loodust säästev suhtumine on moemaailmas isegi subkultuursem nähtus kui kunagi punkarite needitagid või gootitüdrukute mustad kleidid, sest tänapäeva mood tähistab kõike muud kui säästlikku: rõivas peab olema uus, sile, läikiv ja hulgitootmise puhul ka odav.

Reet Aus teab, et keegi maksab selle odavuse kinni, aga ta tahab peale teadmise ka näha ja sõidab koos filmitiimiga Bangladeshi, millest on kujunenud moerõivaste hulgitootmise põrgu. (Kahe aasta eest hukkus Bangladeshis Rana Plaza vabriku varingus ligi 1200 inimest, kes olid valmistanud rõivaid suurtele lääne brändidele, nagu Mango, Primark, Zara emafirma Inditex jt.) Bangladeshis, kus õmblejatele makstakse kuus palka kaheksa eurot, aga eluaseme eest tuleb välja käia üheksa eurot, nagu tunnistab üks filmis intervjueeritud naisi, on moekunstniku juhtlõng Ülemiste keskuse Zarast ostetud teksapaar.