VOLK: oma elekter, oma vesi, oma kartulid, oma reeglid
Maja seinale on kirillitsas kirjutatud „Volk”, läbi O jookseb piksenool. Kavalalt valitud asukoha tõttu võrdlemisi silmapaistmatu vana maja on koduks teadaolevalt esimestele Eesti organiseerunud skvotteritele, teiste sõnadega rühmitusele, kes on asunud mahajäetud hoonesse elama ning hakanud seda kohendama ja remontima.
„Vaata, ühest küljest on meil inimesed, kel ei ole kodu, teisest küljest aga majad, mis seisavad tühjalt – ma ei saa aru, miks neid kahte asja ei võiks ühendada?” ütleb skvotter Kristina sissejuhatuseks, kui olen tuppa jõudnud ja end põrandat katvale vaibale istuma seadnud.
Minu vastas hõõgub muhedalt gaasikamin, lae all hakkab silma miniatuurne soojuspump. Tuba meenutab natukene mõne boheemlasliku tudengi korterit – seina ääres näen lohvakat diivanit, teisal on riiul raamatute ja kummalisevõitu kila-kolaga, plakatitest pungis teadetetahvlile on keegi riputanud Tiibeti lippu kujutava lottmütsi.
Radikaalsest sissejuhatusest hoolimata selgub, et Volki ümber koondunud noored pole skvotteriteks hakanud mitte kodu puudumise tõttu, vaid maja ja selle asukaid seob omavahel ühine maailmavaade ja väärtushinnangud.
„Olen alati tahtnud skvotis elada, see on minu jaoks seotud anarhistlike ja antikapitalistlike vaadetega,” selgitab Maria, põhjendades poolehoidu omandi puudumisega. Tüdruk on üks Volki alalisi elanikke, kes kolis sinna juba möödunud kevadel, mil maja hõivati. Umbes samal ajal anti vastsündinud skvotist teada hoone omanikule, kes andis skvotteritele seal viibimiseks suusõnalise nõusoleku. Luba kehtib väidetavalt senikaua, kuni kinnisvarahinnad madalal püsivad, sest maja on nii või teisiti lammutamisele määratud.
„Praegu katsetame, mis meetoditega saab saavutada võimalikult suurt sõltumatust ülejäänud ühiskonnast,” seletab Jaan (nimi muudetud), viidates muu hulgas sellele, et Volkis toodetakse elektrit oma jõuga ja pesemiseks kasutatakse vihmavett, üritades luua nõnda elukeskkonda, mis toimiks teenusepakkujatest sõltumata.
„Tänapäeval seotakse end lühinägelikult keerukate süsteemidega, kas või elektri- ja veekompaniidega, kuid kui säärastes ahelates mingid lülid katkevad, jäävad tarbijad jänni,” leiab ta. Väikesed autonoomsed kogukonnad seevastu on selliste tõrgete eest kaitstud.
Iseseisvaks saamine
„Kuid see pole kindlasti meie elustiili ainus eesmärk,” sekkub juttu Kristina. „Põhiline on see, et praegune süsteem kahjustab keskkonda: loomi, inimesi ja loodust. Kasumi nimel ei hoolita millestki ja hävitatakse hoolimatult meie planeeti. Inimene on seadnud ennast number üheks, kuid tegelikult on ta planeediga vahetult seotud ega saa seda lõpmatuseni ära kasutada. Volk seisab sellisele ekspluateerimisele vastu ning üritab toimida jätkusuutlikult ja isemajandavalt.”
Isemajandavas skvotis on au sees põhimõte do it yourself (tee seda ise).
„Iga päev täiendame ennast kõikvõimalikel aladel,” selgitab Maria. Näiteks? „Näiteks hiljuti ehitasime aiale uue värava ja õppisimegi midagi uut selgeks.”
Lihtsatele asjadele lisaks meisterdavad skvotterid ka keerulisemaid konstruktsioone, katusele paigaldatud tuulegeneraatorgi on noorte endi valmistatud, töödejuhatajaks end tehnoloogia valdkonnas kõige kodusemalt tundev Jaan. Soojemate ilmade saabudes kavatsevad Volki asukad maja hoovi peenraid teha ja sinna porgandeid, kapsaid ja kartuleid maha panna.
„Meie skvott on otseselt anarhistlik,” lisab neljas skvotter Andres. „Anarhismis pole ülemaailmsust, vaid just väikesed kogukonnad, kes elavad omaette ja langetavad otsuseid konsensuse teel.”
Volki ümber on praegu kogunenud paarkümmend noort, kellest mõned kuuluvad anarhistlikku liikumisse PunaMust, teised tegutsevad aktiivselt loomaõiguslaste ühenduses Loomade Nimel, kolmandad tahavad aga lihtsalt „punki panna”, nagu nad ise ütlevad.
„Meil ei ole siin reegleid ega nõudmisi, kuidas keegi käituma või mõtlema peab, põhiline on see, et ei häiritaks ümbritsevaid,” jätkab Kristina. Tõsi küll, meelemürkidele ja mõningatele toitumisharjumustele hästi ei vaadata.
„Narkootikumid on meil ainukese asjana täielikult keelatud, suitsetada võib samuti vaid majast väljas,” täpsustab neiu. „Lisaks kehtib alkoholi joomise ja liha söömise kohta reegel, et kui skvotis viibib parajasti keegi, kellele see on vastumeelne, siis peaks neid aineid tarvitama mujal.”
Viimati öeldu on tähtis seepärast, et Volki kogunevad sageli taimetoitlased või straight edge’i ehk SxE pooldajad. SxE on hardcore-pungist välja kasvanud liikumine, mis tähendab teadlikku loobumist narkootilistest ainetest.
„Pealegi on meil niisama ka väga lõbus olla, polegi vaja neid meelemürke,” lausub Kristina. „Muide, joomine ja muidu laaberdamine on skvottidele sageli saatuslikuks saanud, nagu teame oma välismaa sõprade kogemustest.”
Volki rajajatele pole see esimene katse mahajäetud majja oma kogukonda luua. Paar aastat tagasi tehti algust Nõmmel, ent katse lõppes vägivaldse sekkumise tõttu.
