Võõras eikusagilt tuli ja kadus
Ali Smithi “Juhuslik” on üks kummaline raamat. Olles mitmetasandiline nii sisult kui ka vormilt, peidab ta endas huvitavaid kirjanduslikke võtteid, veel huvitavamaid situatsioone ning nende lahendusi. Teos, millel on kindlaks määratult algus, keskpaik ja lõpp, jääb ometigi kõikjalt lahtiseks, ikka järgnevaks ja liikuvaks. Muu hulgas on see teos võitnud ka 2005. aastal Whitebreadi auhinna parima romaani eest.
“Juhuslik” on sellele romaanile väga hea pealkiri. Või üldse on see väga hea sõna. Juhuslik. Selles teoses on juhuslik see, millest hakkab muutuma Smartide perekonna elutunnetus. Juhuslikult satub järjekordse katkiste suhetega, suvepuhkust veetva perekonna juurde märkimisväärselt kaunis 30. eluaastates boheemlike eluviisidega naisterahvas Amber. Keegi ei tea, miks salapärane tulnuk äkki seal on, kust ta tuli, kes ta üldse on. Esialgu eeldavad nad kõik, et ju on naine teise pereliikme tuttav. Kuid kui selgub, et Amber sattus sinna kanti hoopis puhtjuhuslikult, jääb ta lihtsalt külaliseks, kes muidugi kasutab täiel rinnal perekonna lahkust ja võtab hoopis rohkem, kui pakutakse.
Nõnda võttes ja kasutades, egoistlikult enese heaolu silmas pidades suudab ta aga imekombel ja omal viisil iga pereliikme südamesse jõuda. Kahtlemata kasutab ta suurelt jaolt oma seksuaalsust ega jäta neljaliikmelisest perekonnast kedagi külmaks. Ei poega, tütart, ema ja otse loomulikult mitte viimase elukaaslast.
Tema käitumine erineb korraliku tavakodaniku omast ja ehk just see panebki pereliikmed ükshaaval oma elule teisiti vaatama. Ta on kummaline ja teistsugune, ja selles teistsugususes hämmastavalt võluv. Miski selles naises “/.../ kes on kõige keskmes nagu telg, mis neid kõiki praegu siin toas koos hoiab, mis hoiab kõike keerlemas, takistab kõike killustumast plahvatanud eimillekski. /.../” (lk 140) on köitev, unustamatu, raputav.
Klišee, kuid huvitav
Kahtlemata väärib tähelepanu autori viis tegevustikku eri kirjanduslikke võtteid kasutades edasi anda. Valdavalt kolmandas isikus kirjutatud teos jätab salapäraseimaks ainsuse esimeses isikus vahetevahel ette tuleva tegelase – Amberi. Toimunut näeb lugeja läbi tegelaste silmade, mis kõik samale sündmusele omamoodi vaatavad. Selline lugude ülesehitus rikastab romaani psühholoogilist kihti. Lisaks on kasutatud eri võtteid, näiteks automaatkirjutust, teadvusevoolu. Leidub viiteid popkultuurile, tänapäevastele sõjasündmustele ja paljule muule. Teose keskpaigas on kümme lehekülge luulet, kuna meestegelasega oli toimunud muutus. “/.../ kõigega oli sündinud midagi imelikku, midagi, mis tuli sama vormistununa, sametisena, põlglikuna nagu kass.” (lk 146) Kirjandusdoktori maailm oli järsku muutunud sonetitsükliks.
Elus on palju juhuslikkust ning üks juhuslik kohtumine võib muuta kogu maailmapilti. Ali Smithi mitmeplaaniline romaan on selle mõtte väga ilusasti välja toonud. Ja olgugi et see kõlab nagu klišee, päästavad raamatu huvitav ülesehitus ning lähenemisnurk, mis jätavad “Juhuslikust” märkimisväärselt tugeva mulje.
“Juhuslik”
Ali Smith
Varrak
