Tegelikult oli peale Rafšani (Mihhail Galustjan) ja Džamšuti (Valeri Magdjaš) veel üks peategelane, ehitusettevõtja Leonid (Sergei Svetlakov), kellel on filmi koomilises intriigis tähtis roll. Tema saab endale heldelt tasustatud korteriremondi töö ühe püstirikka oligarhi kodus, mille tegemisele saabuvad ehitustööga rikkaks saada lootvad Rafšan ja Džamšut.

„Meie Russiast” rääkimisel on tähtis teada, et naljafilmi on siin püütud teha kogu hingest. Ent poliitilisest korrektsusest on võimatu kinni pidada, kui ikka tõsiselt nalja tehakse. Nii on ka naljakatest kobakäppadest Rafšanist ja Džamšutist raske aru saada, kas lavastaja on rassist või pigem rassismivastane. Kunagi Pärsia impeeriumisse kuulunud kultuurrahva kujutamise korrektsust kinnitab filmi finaal, mis tõestab, et Rafšan ja Džamšut on heade poolel.

„Meie Russia” on filmiks kasvanud televisiooni sketšisaatest, mis on pannud teosele oma pitseri. Stseenid ongi kui sketšid. Mis on ühtaegu filmi tugevus ja nõrkus.

Väga palju tegelasi

Osa tegelasi on pärit telesõu materjalist. Nii näiteks etendab Sergei Svetljakov agara Leonidi kõrval veel provintsist pärit homoseksuaali, keda Moskva lilla seltskond kuidagi enda hulka võtta ei taha. Kuid Borati-naljade kraadideni lugu ei kuumene.

Hoolimata televisioonist pärit elementidele on „Meie Russia” filmilikult hoogne ja loo poolest mõnusalt terviklik. Stsenaariumis on osatud kokku traageldada tegelaste kirju galerii, kuhu peale tadžiki võõrtööliste kuuluvad oligarhid, miilitsad ja meelelahutajad. Viimaseid esindab muide ehedal kujul kuldkõri Nikolai Baskov, mängides enda paroodiat.

Kunagi tehti komöödia „Itaallaste enneolematud seiklused Venemaal”. „Meie Russia” on mõnes mõttes selle filmi kordamine, ent juba 21. sajandi vormis. Neid filme seob ka süžeeline sarnasus, mõlemas filmis jooksevad tegelased muinasjutulise varanduse järel. „Meie Russia” varandusele viitab filmi alapealkiri – „Saatuslikud munad”.

Kus on komöödia, seal on alati ka ühiskonnakriitika. „Meie Russia” väga teravalt Vene võimude kallale ei lähe, kuid „ühiskonna kitsaskohti” näeb filmis küllaga. Ega televisioonisõugi pole päris hambutu, seal on rahvasaadikud Pronin ja Mamonov, nafta ja gaasi esindajad, keda pilavad naljahambad Galustjan ja Svetlakov.

Filmi on kodumaal vaadanud juba kolm ja pool miljonit inimest.