WTC hävingu vandenõuteooria liikumine sai tuhandenda liikme
Tuhande liikme täissaamise puhul korraldati maailmas 47 pressikonverentsi, mis jäid siiski suurema tähelepanuta.
Üks suuremaid pomme plahvatas aasta eest, kui rühmituse kaheksa teadlasest liiget avaldas end teadusjakirjana esitlevas väljaandes Open Chemical Physics Journal artikli, milles teatati, et on Maailma Kaubanduskeskuse ehk WTC tornide hävinemispaigast leidnud salapäraseid aineosakeste jälgi, mis nende arvates tõestab, et torne ei hävitanud kokkupõrge lennukitega, vaid et kaksiktorni oli paigutatud haruldast suure plahvatusjõuga ainet – nanotermiiti.
Uurimisgrupp lähtus seisukohast, et hooneid rünnanud lennukite tekitatud plahvatus ei oleks saanud olla nii suure purustusjõuga, mis hävitanuks tohutu suured hooned mõne hetkega.
Teadlased esitasid väidete kinnituseks hallikaspunased aineosakesed, mida Manhattani elanikud olid õnnetuspaigast leidnud kohe pärast 11. septembri sündmusi.
Aine osutunud kõrgtehnoloogiliseks kaubaks – suure energiasisaldusega aineks, mis võivat piisava koguse ja õige ahelreaktsiooni korral purustada WTC tornidest suuremaidki hooneid.
Artikli autorite hinnangul pidid lennukid hooneid rammima, et tekitada piisavalt suur plahvatus, mis käivitaks ahelreaktsiooni. Nende hinnangul võis hoonetes olla kuni sada tonni nanotermiiti.
Kaheksa teadlase uurimisgrupi üks eestkõneleja, taani keemik Niels Harrit on andnud töögrupi tulemustest teleintervjuusid, kuid seni pole tahetud tema lähenemist kuigi tõsiselt võtta.
Grupi usaldusväärsust kahandab selle liikmete taust. Kiire internetiotsing näitab, et artikli alla kirjutatud kaheksast nimest enamik leidub peamiselt vandenõuteooriatele pühendatud veebilehtedel. Sageli jääb segaseks, mis eriala inimestega on täpselt tegemist.
Erandiks on ehk keemik Steve E. Jones, kes olevat kunagi olnud Ühendriikides üsna tunnustatud teadlane, kuid kelle tõsiseltvõetavusele said saatuslikuks väited, et tal on tõendid, et indiaanlastel olid hobused juba enne Kolumbust ning et Jeesus Kristus külastas iidset maajade kultuuri.
Artikli autoreid ühendab asjaolu, et nad paistavad tegelevat rohkem enda ja oma teooriate levitamise kui põhierialaga. Märkima peab ka seda, et enamik neist ei ole seotud ühegi ülikooliga.
Teoorias kahtlejatele on kinnitust andnud asjaolu, et peatselt pärast artikli avaldamist astus ajakirja Open Chemical Physics Journal peatoimetaja tagasi põhjendusega, et on materjali avaldades seadnud löögi alla ajakirja tõsiseltvõetavuse.
Mis on nanotermiit?
Tallinna tehnikaülikooli keemiatehnika instituudi juhtivinsener Sven Kamenev selgitab, et nanotermiit on väga peentest, silmale nähtamatutest osakestest koosnev termiit. Seejuures ei ole tegemist sipelga sugulasega. Termiit on segu kergesti oksüdeeruvast metallist (näiteks alumiinium, magneesium, titaan) ja tahkest hapnikuallikast (enamasti metallide oksiidid). Segu põlemisel eraldub palju soojust, temperatuur kasvab mitme tuhande kraadini.
„Nanotermiidi põhiline kasutusala on militaarne, segu paisatakse laiali ja süüdatakse. Tekkiv ülikõrge temperatuur hävitab kõik elusa. Samuti on nanotermiiti ja teisi analoogseid segusid võimalik kasutada valgusefektide tekitamiseks,” nendib Kamenev.
Seega näib vandenõuteadlaste kahtlustusel alus olevat, nagu nad pole eksinud ka termiidi kasutusalas. Edasi läheb asi aga segasemaks.
„Tegemist on raskesti kättesaadava kõrgtehnoloogilise tootega,” täpsustab Kamenev. „Lisaks peenele nimele pole sel mingeid eeliseid klassikalise terroristide poolt kasutatava väetisepommi ees. Lõhkeainete purustusjõud sõltub muidugi nende kasutamise tingimusest ja kogusest.”
„Tähelepanu keskmes olemise soov on ajendanud ennegi esitama kahtlasi teooriaid tõe pähe,” pakub Kamenev. „Nii nagu see teooria viitab USA salaluure sepitsustele, võib teooria esitajaid endid kahtlustada vastaspoole hääletoruks olemises.”
Kamenev ei pane palju lootusi ka grupi tribüüniks saanud ajakirjale. „Ajakiri on noor, seal ilmub enamasti eelretsenseerimata materjal ning teadusringkondades pole ta tõsiseltvõetav.”
Kuidas sellised teooriad tekivad? „Valitakse välja teooriaga kooskõlas olevad faktid ja unustatakse ära sobimatud,” ütleb Kamenev.
