Žürii otsused peegeldavad ühiskonda

Miks on läbi aastakümnete olnud võitjate hulgas ülekaalus meeskirjanikud? Kas nii on hea ja õige või peaksime muretsema?

Eelmisel aastal oli proosanominentide kategoorias seis 50 : 50. Aga ka kõigi kategooriate peale kokku on mehi tõesti rohkem. Ja kui vaadata auhinnasaajaid alates sellest ajast, kui Juhan Smuuli preemia nimi muutus, on mehed ülekaalus küll.

Selles ei ole ju midagi imelikku ega kirjandusspetsiifilist, see lihtsalt peegeldab ühiskonna üldist seisu. Palju on räägitud riigikogu ja valitsuse soolisest koosseisust; erinevalt lähiriikidest peale Venemaa ei ole Eestis olnud naissoost presidenti ega peaministrit. Lihtsalt ei peeta naiste asjaks. Kitsamalt paistab kulka preemiate kategooriate lõikes hästi silma, et kõige mehisemad on esseistika ja vabaauhind. Mõtlemine, eriti vabamõtlemine on ikka vabatmeeste pärusmaa. Naisi on auhinnatud kõige rohkem laste- ja noorsookirjanduse puhul, absoluutarvudes sealgi meestest vähem. Tuleb ju tuttav ette, tundub loogiline?