Iga pisiasi loeb. 1930. aastate hõng Kalamajas
31-aastane pereema töötab rahvusvahelises konsultatsiooniettevõttes juristina, 32-aastane pereisa aga uuenduslike sisekliimalahendustega tegelevas ettevõttes projektijuhina. Peres kasvab pisipoeg ja ruumi jagub toredas ja avaras korteris kõigile.
Korterelamu arendaja jaoks oli oluline taastada hoone välisilme võimalikult autentselt. Kuna noortegi soov oli sama stiili oma kodus jätkata, paluti appi sisearhitekt Eveli Alliksoon. Üheskoos püüti viimasel korrusel asuvat kodu kujundades hoida sama joont: klassikaline stiil 1920.–1930. aastate mõjutustega. Kodu sisustamine oli kuudepikkune ettevõtmine, sest iga üksikasi tuli hoolikalt läbi mõelda. Sooviti ju luua kodu, mis teeb pai nii silmale kui ka hingele. Pikad ja põhjalikud arutelud omavahel ja sisearhitektiga võtsid küll palju aega, aga tulemus on seda väärt.
Korteri ideaalilähedane väljanägemine on saavutatud arendajaga koostöös. Kohe tööde alguses oli omanikul võimalik ventilatsioonisüsteemi kohta sõna sekka öelda ning lasta panna topelt kipsseinad ja meelepärasemad radiaatorid. Siinkohal oli suureks abiks pereisa haridus. Ta teadis täpselt, mida ja kuidas teha, et perel oleks tulevikus siin mugavam ja ka soodsam elada. Perepea on hariduselt kütte- ja ventilatsiooniinsener ning hoonete energiatõhususe magister.
81-ruutmeetrisesse korterisse mahub kolm tuba ja kaks üsna avarat rõdu, millest üks avaneb tänava, teine hoovi poole. Hoovi poole avaneval rõdul on tore veeta aega soojadel kevad-, suve- ja sügisõhtutel ning ka lihtsalt kauneid hommikuid nautida.
Korter ei ole kodu
Pererahva soov oli kujundada endale kodu, mitte lihtsalt korter. See tähendas hea stiilitundega noorte jaoks põhjalikku tööd, aga ka julgust ja loovust kasutada vanu ja olemasolevaid mööbliesemeid ning leida nende juurde sobivad siseviimistlusmaterjalid. Kindlasti pidid need kõik olema võimalikult naturaalsed. Juhtmõte oli: kvaliteet kõiges! Sisearhitektile meeldis, et omanikud olid väga pühendunud ja süvenesid igasse üksikasja, sest kogemuse põhjal võib öelda, et üksnes nii sünnib kodu, mida unistustes soovitakse. Hubane pesa, kus tunneb end hästi nii pereliige kui ka külaline.
Interjööri üldine värvigamma on rohekas ja punane, järgides 1930. aastatele omaseid värvitoone. Sama tooni nüansse kohtab ka hoone fassaadis, näiteks aknaraamidel. Eriti hea meel on sisearhitektil ja omanikel kalasabaparketi üle – see on aegumatu ja moodne ka saja aasta pärast, jala all naturaalne ja mahe. Mööblit on siin kodus nii uut, eritellimusel valmistatut kui ka taastatud vana. Noorte arvates sobivad uus ja vana oskuslikult sobitades oivaliselt kokku ning annavad kodule teise hingamise. Esivanematelt pärinevad söögilaud – tänutundega istud sellise taga –, lastetoa kirjutuslaud ning magamistoa riidekapp ja öökapilauad. Need on oma looga esemed, mis kannavad endas ajalugu ja põnevust.
Eritellimusmööbli peitsi tooni valiti hoolikalt, et see oleks vana mööbliga võimalikult sarnane ja üldmuljes oleks vähe eri toone. Elutoamööbel telliti Skanost. Tapeet sobitati üldmuljega ja koos sarnase mustriga kardinatega moodustus imeline komplekt. Võiks arvata, et tegu ongi samast tootesarjast pärit esemetega. Diivan on Borgi looming ja tõeline pilgupüüdja. Perenaine ütleb naerdes: „Miks valida hall või beež, kui saab võtta säravpunase?”
Tõepoolest, punane on klassikaline ja sobiv ka siis, kui trendid räägivad ainult hallist ja mustast.
Uus, vana ja eritellimust sekka
Valgusteid oli keeruline valida, sest mõned olid juba olemas ja uued pidid valitud stiiliga sobima. Jällegi oli eesmärk 1930-ndate stiilile võimalikult truuks jääda. Lamp söögilaua kohal on tõetruu välimusega ja ostetud Dectonast.
Köök on väga hubane, erilised esemed ja nõud on kaunilt nähtaval. Köögivalamut kaunistab lambiga sarnases võtmes silmapaistev Nicolazzi segisti, mis annab hästi edasi just tolle aja atmosfääri.
Magamistuba on avar ja jätab suursuguse mulje – alates tapeedist ja kardinatest ning lõpetades vanade öökappidega, mis sobivad siia kui valatult. Kardinad õmmeldi salongis Kangas ja Nööp, võttes malli Laura Ashley lopsakamatest kroogetest. Seintel on kasutatud Safrani looduslikke värve, mis sobivad omanike soovidega ja ülejäänud sisustusega. Vana nahkkohver võib tunduda kasutu asjana, mis üksnes tolmu kogub, kuid perenaine leidis sellele uue funktsiooni: selles saab hoida raamatuid ja vanu albumeid.
Lapse tuba on sisustatud lihtsalt, sest siin peab jääma ruumi mängimiseks ja fantaasiale. Sooviti valida ajatu tapeet, mis sobiks nii väiksemale kui ka suuremale lapsele. Laura Ashley kauplusest sai ostetud kollasemustriline pabertapeet, mis lisab veidi lõbusust. Toas on ka esivanematelt päritud 1940. aastate kirjutuslaud – taastatud ja igati asja ette läinud. Ühel päeval õpib laps väärika laua taga koolitükke.
Vannitoa sein on tehtud looduslike viimistlusmaterjalidega, keraamilisel plaadil omapärane laudise imitatsioon. Põnevusega telliti Itaaliast põrandaplaadid, mille igas komplektis on teadmata hulk loomapildiga plaate ja komplekte lahti võttes ei tea iial, mis ees ootab. Kas vastu vaatab kilpkonn või konn… Siia perre sattus konn. Kelmikas! Ja kõik on rahul.
