Monte Carlo ralli algas traagiliselt. Esimesel kiiruskatsel sõitis Hayden Paddoni auto mustale jääle, kaotas juhitavuse ja rammis kaljuseina. Ühtlasi jäi auto ette Hispaania fotograaf, kes toimetati küll helikopteriga Nice’i haiglasse, ent tema elu päästa ei õnnestunud.

„Jää oli üllatus, heitis auto külje ette ja sellest hetkest olin reisija, mitte juht,” kirjeldas Paddon juhtumit ja avaldas kaastunnet hukkunu omastele. „Oleme šokis ja kurbust on raske väljendada.”

Kaastunnet avaldas ka Tänak, kes kirjutas sotsiaalmeedias: „See on päevale kurb algus, kui kuuled nii traagilisi uudiseid. Minu kaastunne hukkunu lähedastele.”

Rajalt väljasõitmine on ralli loomulik osa, kuid fotograaf eiras kõiki pealtvaatajatele kehtestatud reegleid ja ohutusnõudeid. Ta seisis väliskurvis ja rajale liiga lähedal, olles läinud maapinnale paigutatud videokaamerat kohendama. Publiku korduvatele hoiatustele ta ei reageerinud.

Ehkki Paddon polnud õnnetuses süüdi, hakati kohe arutama, kas rahvusvaheline autoliit (FIA) ei pingutanud üle, kui tegi uue regulatsiooniga ralliautod oluliselt võimsamaks ja kiiremaks.

Vanema põlve rallifännid mäletavad 1980-ndate brutaalset ajastut, kui valitsesid B-rühma ülivõimsad autod ja asi läks lootusetult käest. 1986. aastal reklaamiti Henri Toivoneni „raketti” Lancia Delta S4, et see kiirendab 100 km/h kõigest 2,3 sekundiga.

Ajastu lõppes surmaga

Seesama aasta sai ralliajaloo traagilisimaks. Portugali rallil kaotas Joaquim Santose Ford juhitavuse ja sööstis publikusse, tappes kolm ja vigastades 30 inimest. Korsika võidukihutamisel tegi Toivonen avarii, auto langes kuristikku ja süttis põlema. Toivonen ja kaardilugeja Sergio Cresto hukkusid.

Tund pärast Toivoneni õnnetust kuulutas FIA, et külmutab B-rühma arendamise. Järgmisest hooajast ilmusid teedele märksa aeglasemad A-rühma autod.

Tund pärast Henri Toivoneni hukkumist kuulutas FIA, et külmutab B-rühma arendamise.

Toyota rallimeeskonna pealik Tommi Mäkinen kinnitas Eesti Päevalehele, et praegused autod on hoopis midagi muud kui kunagised N-rühma sõiduvahendid. „Tegelikult olid juba mullused autod N-rühmast kiiremad, kuigi võimsust oli vähem,” sõnas Mäkinen. „Toona ei pööratud ohutusele just erilist tähelepanu. Kere valmistati põlevast kevlarist ja turvanõuded olid kesised. Praegu võivad sõitjad end igas olukorras kindlalt tunda.”

Mäkineni sõnul tegi FIA õige sammu, kui muutis autod võimsamaks ja nobedamaks. „Autospordis on peamine kiirus, jõud, kiirendus, ka auto hääl. Ralli muutub kindlasti vaatemängulisemaks.”

Paljudes asjatundjates tekitasid küsimusi uute ralliautode rohked aerodünaamilised detailid, mis on nüüdsest lubatud. See andvat küll parema pidamise ja stabiilsuse, ent ühtlasi võimendavat probleeme.

Juha Kankkunen, neljakordne maailmameister, kelle esimene tiitel tuli just B-rühma autoga, sõnas Soome meediale, et tema arvates on uute sõiduvahendite aerodünaamiline pakett liiast. „Ekstreemsetes olukordades on raske autot ohjata,” tõdes Kankkunen. „Kui pidamine kaob, läheb auto teelt kui nööp särgi eest.”

Samuti on arvatud, et kui aerodünaamilised detailid pisiavarii tõttu küljest lahti tulevad, käib auto juhtimine sõitjal vaat et üle jõu.

Tänakul pole õnneks olnud põhjust katkise kerega uue auto juhtimist katsetada, kuid ta ei arva, et asi on väga dramaatiline. „Esiteks on detailid hästi kinnitatud ega kuku nii lihtsalt küljest. Teiseks on küll keeruline sõita autoga, millel on esi- või tagaosa detailid puudu, aga alati on hakkama saadud,” ütles Tänak. Ta lisas, et muutused on igati õigustatud ja teevad ralli kindlasti atraktiivsemaks.