Tähelepanek: valdavalt mõttetu õudusfilm „Kurjuse küüsis”

Kinodesse on jõudnud järjekordne õõvalugu, milles on käpp sees õudusfilmimagnaadil Jason Blumil, kelle osalusel on valminud peaaegu kõik viimaste aastate edukamad ja tõele au andes ka edutumad õudukad.

Kuigi Blumhouse’i produktsioonil on stabiilne kvaliteet, tuleb aeg-ajalt ette viperusi ja „Kurjuse küüsis” on üks neist. „Kurjuse küüsis” peaks olema õudusfilm, kuid see pole õudne ja kuigi tihti on säärastel filmidel peale hirmutunde muudki pakkuda, siis kõnealusel juhul asjalood sedasi pole.

Loo keskmes on traagilise minevikuga dr Ember, kellel on võime kurjast vaimust vaevatud inimeste alateadvusse tungida ja nad deemonite küüsist päästa. Sedapuhku vajab tema abi 11-aastane poiss. Doktori rollis on Aaron Eckhart, kes pealtnäha laitmatust mainest hoolimata teeb ebaõnnestunud karjäärivalikuid. Just nagu tunamulluse läbikukkunud fantaasiaseikluse „Mina, Frankenstein” puhul, mille peaosas Eckhart julma vaeva nägi, annab ta endast parima ka sel korral.

„Kurjuse küüsis” ei ole kuidagi eriliselt halb, vaid valdavalt mõttetu: lõpuni arendamata ideed, lohakas režii, blumhouse’ilikult igav värvigamma. Võib-olla oleks isegi parem, kui filmis leiduks midagi piisavalt rumalat, et seda kirglikult vihata – et vaatajas mingeidki tundeid äratada.