Majas on üle saja käed-külge-eksponaadi, osa neist valmiskujul sisse ostetud, osa järele tehtud teistest keskustest nopitude ideedest, osa Ahhaa meeskonna välja mõeldud ja valmis tehtud. Sellega tegeleb kolm eksponaadimeistrit ja vabariigi ainus leiutaja Tanel Linnas. Ahhaa teaduskeskus tähistas septembris oma 15. sünnipäeva, kuid oma majas on anad alles mullu maikuust. Teeme moodsas hoones tiiru koos leiutaja ja tehnikadirektori Mairo Hirmoga.


1.
Newtoni õunapuu on sisse ostetud Saksamaalt, kuid disainitud Tartu Ahhaa maja jaoks. „Õunapuu” on nii suur, et tehases tuli selle ära mahutamiseks lagi lõhkuda.

2. 3D-trips-traps-trull. Teaduskeskustes tavaline, kuid leiutaja Linnas andis kohaliku lisaväärtuse kolmanda mängija näol. Nuputamismängud on nii popid, et poole aastaga kulus ühele lauale auk sisse ja laud tuli välja vahetada.

3. Peegellabürint on maailmas tavaline. Ahhaas tekitab elevust 118 m2 peeglit. Keskuses on ringi käinud lõhkise mokaga külastajaid, kes labürindis liiga julgeks läinud, kuid ükski peegel pole purunenud.

4. Näitusesaalis vahetuvad näitused kaks korda aastas. Kuu lõpuni on siin Ahhaa meistrite kokku pandud valgusnäitus „Ahhaa, särab ja säriseb!”.

5. Amesi tuba, Eestis ainus ja esimene. See on venitatud perspektiiviga tuba, millel päriselt kaks nüri- ja üks teravnurk, kuid mis ekraanil paistab tavalise täisnurkse toana. Silma aitab ära petta vaibamuster, akende perpektiivid ja viltune põrand.

6. Laanekuklased on toodud Kiidjärve metsast. Metsast tõsteti pesa korruste kaupa otse puidust-klaasist raamide vahele: põhja maa-alused korrused kuninganna ja varuisenditega, peale järjest munad, vastsed ja nukud oma korrustega.

7. Ahhaa teaduskeskuse mereveeakvaarium on teadaolevalt Eesti suurim. Akvaariumi all keldris on varupaagid, pumbajaam, veepuhastussüsteemid ja muu 6200 mereliitri eksponeerimiseks vajalik süsteem.

8. Ahhaas hautavad viljastatud kanamunad tulevad Talleggist ja tibud lähevad erinevatesse Lõuna-Eesti taludesse. Iga päev saab keskuses jälgida 2-3 munast tibu koorumist.

9. Veeatraktsioon on laste lemmik. Eksponaat on tellitud Saksamaalt sealtsamast, kust Newtoni õunapuu. Keldris on mängimisveele filtrisüsteem, et vesi liiga mustaks ei läheks, ning iga päev vahetatakse need 1500 liitrit üldse välja.

10. Tehnoloogiasaali laes rippuv Hobermani sfäär on ostetud USA-st. Ahhaa kadunud juht Tiiu Sild mõtles sellele interaktiivse lisa: sfääri all on kaal-platvorm ja kui sellele astub 186 kg (Tallinna-Tartu vahemaa kilomeetrites), avaneb sfäär. Süsteemi veab keldris 60 m pikk tross ja arvuti.

11. Hästi eksponeeritud Ford Sierra käigukastil saab jälgida käigukasti tööd ja proovida erinevaid ülekandeid. Autos seda naljalt kellelgi ei juhtu, aga teaduskeskuses on käigukang viis korda pooleks murdunud.

12. Lift maapõue. Algne plaan oli, et lift lihtsalt paneb uksed kinni ja elamus saadakse vibratsioonist ja ekraanidelt. Vibratsiooni tekitamiseks telliti ehitajatelt põrandasse süvend, nood aga said valesti aru ja tegid augu läbi põranda. Nüüd sõidab lift ikkagi keldrisse. Kuna lifti mahub ainult 8 inimest, on siin tihti järjekord. Tõsi, vahel ei peeta piirangut millekski ja keskuse töötajad on liftist kätte saanud ka 18 sõitjat. Kaheksale mõeldud lift ei suuda sellist massi maapõuest tagasi tõsta ning liftitäis evakueerub keldris katakombidesse. Kui siis tagasi näitusesaali kerkib 18 inimesega laskunud lift tühjana ja avab lahkelt uksed, hajub järjekord laiali, sest inimesed miskipärast ei tahagi enam sellega maapõue sõita. Lifti juhib 3 arvutit ja 7 kontrollerit.

13. Trossil jalgrattasõitu turvab võrk, mida katsetas enne avamist neli sajakilost meest, kes sinna korraga sisse hüppasid. Pidas vastu küll.

14. Ahhaa energiasammas maja ees toodab tuuleturbiini ja 9 päikesepaneeliga 4 kwh elektrienergiat. See salvestatakse akudesse ja kasutatakse ära öösel sedasama sammast valgustades. Samal ajal saavad päikesepaneelid pisut energiat Tartu linna tänavavalgustusest. Kokkuvõttes aga ei toida süsteem ära seda arvutitki, mis mõõdab, kui palju energiat sammas toodab.

15. Ahhaa teaduspoodi peab teaduskeskus ise ja hangib sinna põnevaid leide.

Lisaks on keskuses ekraan, mis näitab maja valmimist fotodes: 18 ehituskuu jooksul tehti iga 10 sekundi järel ehitusplatsist foto. Fotoaparaat asus naabermajas Tigutornis. Kokku sai 5 000 000 pilti, mis võttis kokku 5 terabaiti ruumi. Pilte saab nüüd multifilmina keskuses vaadata, ise „filmi” kiirust või ehitusjärku valides ning soovi korral ka tagurpidi käima pannes.