Andrus Ansip homses LP-s: mu tänased väärtushinnangud kujunesid välja haiglavoodis
"Kuulge, hakake nüüd juba küsima," on Andrus Ansip (58) käristu ning ei varjagi, et ihkab koju, Tartusse. Tagasi oma viie lapselapse, kolme tütre ja abikaasa Anu juurde.
Juba on ta jõudnud pikka jõulupuhkust nautida, käinud lastelastega Ahhaa keskuses dinosauruseid vaatamas ja süüdanud jõululaupäeval Raadi kalmudel küünlaid. Ent jõuluvanaga ei kohtu Ansip ka sel aastal. Ehkki tagasi Brüsselisse, oma uuele töökohale Euroopa Komisjoni stardib digitaalse ühisturu asepresident alles 5. jaanuaril.
Kuid suurimaks muutuseks peab Ansip hoopis ihukaitsjateta elu.
Meie vestlus käigus ilmub Ansipi häälde mitmel korral väga sooje noote ning kolm tundi hiljem istume endiselt Tallinna keskklinna kõrghoones, Euroopa Parlamendi majas, voliniku töötoas, sest Andrus Ansip räägib oma abikaasast, tütardest ja perekonnast.
Kui üle nii pika aja jälle argipäeva abikaasaga jagada, kas tüliraginaid tuleb ka ette?
Muidugi, kes siis ei ragistaks. Aga nii pika aja peale õpivad inimesed end ikka juba sedavõrd hästi tundma ja üksteise vajadustega arvestama, et ma isegi ei proovi ragistamisest kuidagi teadlikult hoiduda. Või et tülidele peaks kuidagi oma energiat raiskama. Nii ongi meie elu selliseks rahulikumaks kujunenud. Kusjuures, ma olen väga leplik inimene. Ka salliv, tolerantne inimene - vastupidiselt sellele, mida ajakirjandus minust kogu aeg on kujundanud.
Andke meile siis rohkem seda ehedat Ansipit…
No just praegu andsingi. Eks ma olen olnud mina kogu aeg, kuid tõlgendajatest oleneb ka midagi. Ehk et kuidas mind, mu sõnu ja olekuid võetakse, see ei ole alati üldse minu teha. Kui inimene üritab olla keegi teine, siis läheb ta ruttu puntrasse, ei ole siiras ja ta ei suuda ka oma rolli enam hästi täita ning rahvas saab sellest peagi aru. Kas oled vahetu või teeskled vahetut - rahvas hammustab selle üsna ruttu läbi.
Teid on nimetatud ka üsna halliks poliitikuks, rõivastuse osas olete ometi silma jäänud. Kasvõi need värvilised lipsud. Mitu teil neid on?
Aus vastus on, et ma ei tea. ja lipsude kokkulugemine ka ei õnnestuks, sest eelnevalt peaks lipsu sõna defineerima, sest ajast-arust lipsu ei saa ju enam lipsuks nimetada kui teda lipsuna kanda ei saa. Kapis ta mul aga ometigi ripub.
Ah et teie olete ka selline kappikoguja inimene?
Olen jah, sest no kuidas sa viskad midagi minema - äkki on varsti jälle moes ja siis hea kohe kapist võtta. Muidu on ilma asjata minema visatud.
Need on vaid katked vestlusest, mille jooksul puudutasime Andrus Ansipiga loomulikult ka kooseluseaduse, erakonna vahetamise ja tagatoaga seotud teemasid. Mida arvab Ansip oma järeltulijaist, miks sai temast kord peaminister, mis on Ansipite pika abielu saladus ja miks tunneb kauaaegna riigijuht end kui Nipernaadi ja milliste tagajärgedega avarii mehe täpselt aastaks elust kõrvale heitis? Loe pikemalt juba homme, laupäevalehest LP!
