Andrus Kivirähk homme intervjuus LP-le: oleksin hea meelega vilets mees
Arvud ei valeta. Andrus Kivirähk on endiselt kõige menukam eesti kirjanik. Tundub, et kõik, mida ta puudutab, muutub väärismetalliks. Kuidas ta seda teeb? Mis tunne on olla geenius? See küsimus võtab Andruse kohmetusest nihelema. Kuid ta toibub kärmesti ja muheleb mõnusalt vastu.
Andrus ütleb, et püsivast stressist on tal õnnestunud hoiduda. Pole lihtsalt ülemääraseid ootusi ega lootusi seadnud, mida on paljudel teistel. Pole vaja kolmekorruselist maja kuskile rannikule, pole vaja Nobeli preemiat, pole vaja midagi pidevalt toota ja tunnustust vastu otsida. Ja targem on ka Facebookis mööbeldamast hoiduda. Kõlab mõnusalt ja lihtsalt.
Teenisid äsja kultuurkapitali kopsaka aastapreemia romaani „Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust” eest. Kiideti sinu tipptasemel tegevust eri kirjanduslaadides, tunnustati „Mehe, kes teadis ussisõnu” menu välismaal. Auhinnad on värskelt kätte saadud, milliseid uusi mõtteid sepistad nüüd?
Mul on paar „Eesti Vabariik 100” filmikonkursiga seotud kohustust, paar stsenaariumi pääses edasi teise vooru. Need on uus Lotte film („Lotte ja tuldpurskav lohe” koos Janno Põldma ja Heiki Ernitsaga – A. E.) ja film minu näidendi „Ingel, ingel, vii mind taeva” põhjal. Eks need stsenaariumid tuleb valmis kirjutada. Peaksin sügiseks ühele poole saama, sest siis valitakse välja, mis lähevad päriselt käiku. „Lottet” teeme muidugi kolmekesi koos, sellega ei ole nii suurt isiklikku muret. Teine on mu enda näidendi põhjal ja seepärast leidsin, et peaksin ise ka selle filmivariandi kallal nuputama. Produtsent on Artur Talvik ja režissöör Peeter Simm. Need tööd võtavad oma aja, midagi muud konkreetset mul praegu käsil polegi.
Osa ahjusooja tunnustust puudutas sinu piiritagust edu. Mis keeltesse sind praegu veel pannakse?
„Rehepapp” peaks tulema prantsuse keeles, leping on vähemasti tehtud. Ja „Ussisõnad” hollandi keeles. Aga mis sellest ikka nii palju rääkida, tõlge kuulub selle maa kultuuri, kuhu ta tõlgitakse. Vaevalt et rootslased omal ajal meeletult juubeldasid, et oh, saime Astrid Lindgreni eesti keelde. Ikka eestlased olid Vladimir Beekmani heade tõlgete üle õnnelikud. Eks ma siis loodan, et prantslased või hollandlased samuti rõõmustavad, kui saavad minu raamatuid omas keeles lugeda.
Pikemalt saad intervjuud lugeda juba homsest laupäevalehest LP!
