Andrus Kivirähk: Ossinovski uued kingad

Suur tänu Jevgeni Ossinovskile! Selle eest, et ta sotside esimeheks kandideerida otsustas. Isegi kui teda sellele kohale ei valita, pakub tema tegu õrna lootust, et Eesti poliitikas on võimalikud mingidki muutused.

Kinnikasvanud tiiki kattev roheline kõntsakiht on lainetama löödud ja vähemalt üks inimene püüab sellest mudaaugust välja rabeleda. Muidugi kistakse teda altpoolt ehmunult tagasi: ära mine, lase olla, sedasi ei sobi! Kannatame vaikides edasi, peaasi on valitsuses olla!

Aga miks peaks valitsus ohus olema? Tegelikult pole ju koalitsioonil häda midagi, see võiks töötada küll, kui läbirääkimiste laua taga ja valitsuses istuksid veidi teistsugused inimesed. Ja Ossinovski esilekerkimine näitab, et need inimesed on erakondades täiesti olemas! Kala hakkab mädanema peast ja kui see maha lõigata, võib tulemuseks olla täiesti roogitav räim. Ossinovski ettepanek koalitsioonileping üle vaadata on igati mõistlik, sest miks peaks alandlikult leppima põhjakõrbenud pirukaga, kui on võimalik otsida paremad kokad ning küpsetada uus. Kui inimene ostab poest kingad ja need osutuvad liiga väikesteks, siis viib ta need kauplusse tagasi ja vahetab parajate vastu, mitte ei piinle neli aastat konnasilmade käes, lohutades end rumala mõttega, et ideaalseid kingi maailmas nagunii ei ole ja vähemalt ei pea ta paljajalu käima.

Muidugi, säärane mõistlik tegu eeldab ka vastaspoole koostöövalmidust. Kui kauplus pigistavaid kingi ümber vahetada ei soovi, pole midagi parata ja sa pead neid edasi kandma või – mis on targem otsus – need prügimäele viskama. Pigem olla tõesti paljajalu! Nii kaua kui läbirääkimiste laua taga troonivad Reformierakonna senised juhid ja ringi luusivad kõikvõimalikud härra Nilssonid, pole vist lootustki, et Ossinovski idealistlikud plaanid teoks saaksid. Aga kujutleme hetkeks, et Ossinovski partner oleks Taavi Rõivase asemel näiteks Kaja Kallas, ja me tajume otsekohe, et sellisel koostööl võiks jumet olla.

Kui Ossinovski partner oleks Rõivase asemel näiteks Kaja Kallas, võiks koostööl jumet olla!

Keerulisem lugu on IRL-iga. Mulle hakkab tõesti tunduma, et see kuulsusrikka ajalooga erakond on jõudmas oma maise tee lõpule. Kellele ja milleks seda parteid enam vaja on, kui ühelt poolt on olemas Vabaerakond ja teiselt poolt EKRE? Iga konservatiivne samm EKRE aadete poole paneb mõne senise valija toetama Vabaerakonda ja iga liberaalsem puhang kihutab teised valijad EKRE kaitsvasse rüppe. Võib-olla oleks mõistlik IRL-i fraktsioon Vabaerakonna ja EKRE vahel lihtsalt ära jagada ning need saadikud, keda kumbki „tõusev täht” ei taha, läheksid tipa-tapa tagasi televisiooni.

Muidugi poleks säärasel juhul võimalik äralahustunud IRL-i koalitsiooni kutsuda. Aga täiendust saanud Vabaerakond olekski ju umbes sama, mis IRL muiste. Nii et kolmandaks pooleks sobiks hoopis tema. Ma usun, et sel kombel saaks päris sümpaatse ja tegusa valitsuse.

Aga see kõik on muidugi ainult heleroosa unistus. Tegelikult kõnnitakse tõenäoliselt ikka edasi kaks numbrit väiksemate kingadega, hambad ristis ja optimistlikku naeratust teesklev irve näol.