Me lihtsalt istume, väikese ümmarguse laua taga, inimtühjas jäähallis ja räägime vanusest, sest Anna valmistub oma esimeseks juubeliks. Ehk just seetõttu lausub ta äkki mõtlikult: “Kunagi tegelesin kõigi asjadega korraga ja raiskasin seetõttu ennast. Nüüdseks olen õppinud end rohkem hoidma ja valima, kellega suhtlen ja mida teen.”
Annal on napilt tunnike aega, ja tal on, mida emadepäeva eel ja suurel võidupühal lugejale öelda. Moskvas sündinuna seob Levandi omal moel just kõige paremini need kaks nädalavahetuse tähtpäeva.
Milline on siis Anna jaoks 9. mai tähendus ja traditsioonid ning milline on Levandite kodus emadepäev ning mida mõtleb Anna kolme poja - Arlet (9), Armand (22) ja Anders (25) kasva(ta)misest?
“Kui oleksin Moskvasse elama jäänud, ei oleks ma ilmselt kolme last küll sünnitanud, sest Eestis on kõik nii palju mugavam,” alustab Anna Levandi oma emaks kasvamise lugu.

Teil on kolm poega, ja mulle tundub, et mõnele emale sobivad pojad justkui rohkem kui tütred. Kuidas ta ise end ses meesteväes tunnete?
Kolme poja ema on väga mõnus olla. (naerab nakatavalt ja näitab käega et veel vaid noorim on kasvult emale õlani) Olen mõistnud, et ma olengi just poegade ema. Mis ei tähenda, et me vahel poleks lootnud Allariga tütartki, kuid iga järgmise poja sünniga olen üliõnnelik ega kujuta ausalt öeldes ettegi, et ma oskaks tütre ema olla. Kui tütar ei oleks just minu moodi selline poisilik tüdruk. Mu mängukaaslasteks on alati poisid olnud, mul on kaks venda ja läbi nende on meeste maailm mulle lihtsalt niivõrd palju arusaadavam. Ja vaat kui mul oleks selline tütar, siis oleks kõik hästi. Aga roosade satside ja patsidega, õrnake või viriseja laps mulle lihtsalt ei sobiks, sest ma ei oska neid kasvatada. Ent poistega on kõik hästi lihtne: mina mõistan neid ja loodan, et nad mõistavad ka mind vastu.

Rääkides ühiskonnas aegajalt esile kerkivast soolise võrdsuse teemast - kas räägite kaasa pooldades sugude võrdset kohtlemist? Või hindate inimesi pigem nende oskuste ja isikuomaduste järgi.
Olen neid jutte kuulnud, aga ma ei saa neist väga aru ning feministidele ma vastu ei vaidle. See kulutab asjata mu energiat. Arvan, et igast valdkonnast hinnatakse minu meelest alati ikkagi spetsialiste ja vahet pole siis, mis soost oskaja on.
Minu valdkonnas töötavad peaasjalikult naised, palka saame just seda jagu mis me väärt oleme. Jah, inimese produktiivsus ja energia on olulised. Ent selge on ka, et naine peab jaksama lisaks tööle hoolitseda ka laste ja pere eest.

Milline on Anna Levandi lapsepõlve perekond, mida teeb ta ema ja kuidas möödub algav nädalavahetus nende peres? Milliseid mõtteid mõlgutab Anna lahutatud vanemate lapsena abielust, suhte hoidmisest ja iseseisvusest. Ning millised on need väärtused, mida Anna emana oma kolmele pojale eluteele kaasa pakib, sellest saab pikemalt lugeda juba homme, laupäevalehest LP!