Daniel ja Joshua Viinalass: õige elu siht on teha teisi õnnelikuks

Kust tuleb Eesti Laulul teiseks jäänud, kuid ikkagi justkui tühjusest välja astudes tuhandete televaatajate südamed võlunud ansambli Daniel Levi pidurdamatu energia ja võitmatu positiivsus? Muidugi sõpradelt ja perekonnalt!

Ülevoolav energia, pidevad silmipimestavad naeratused ja toatäis isiklikke fänne. Mõjub nagu tõsine ponnistus teha välismaa moodi lavasõud, kopeerida võimalikult täpselt mõnd läänepoolsemat popansamblit. Ent kui arvestada, et Daniel (26) ja Joshua (21) Viinalass on pärit Ameerikast, on asi selge: nad ei tahagi Eesti asja ajada.

Kui vendadele nende kuvandi kirjelduse ette vuristan, tekib ruumi kummaline vaikus. „Ma ausalt öeldes juba kardan seda võrdlust, et me oleme nii teistsugused. Muidugi on hea kuulda, kui keegi kiidab, aga ma usun, et paljudki Eesti artistid julgevad olla need, kes nad on,” teatab Daniel süvenenud pilguga teetassi põhja puurides. Rõhk on just julgusel olla see, kes sa oled, sest kui tahes võõras vendade joviaalsus meile, eestlastele ei tunduks, ei ole selles midagi ülepaisutatut ega ebaloomulikku. Ei ole just palju intervjuusid, mis mööduvad sedasi, et iga viie minuti tagant rõkkab terve ruum nakkavast naerust, nii et minul kaob mõttelõng ja fotograaf tõstab naerupahvaku tõttu käe kaameralt. Just sellise koduse õhkkonna suudavad vennad Viinalassid enda ümber tekitada. Ja mis kindel, neis on sama palju eestlast kui kõigi siin sündinutes.