David Hare: teater on lihtsaim viis rääkida tõsistest asjadest

Näitekirjanik David Hare on teinud koostööd tõeliste tähtedega, näiteks Meryl Streepi, Anthony Hopkinsi ja Nicole Kidmaniga.

Inimestel on ikka mingid ootused. Mis tunne teid tabas, kui saite teada, et kaht teie tükki, „Amy seisukoht” ja „Vertikaaltund” mängitakse kauges Eestis?

Ega ma alati ei tea, kus mu loomingut esitatakse. Mind on näiteks mängitud Ladina-Ameerikas ja ma ei olegi aru saanud, miks mu looming seal popp on. See on ettearvamatu.

Miks midagi kuskil mängitakse – ega sellest ei saa enne aru, kui oled konkreetset lavastust näinud. „Amy seisukohas” on ema-tütre suhted, mis huvitavad paljusid. Seal on väga hea vanema naisnäitleja roll, mida vajatakse sagedasti igal pool. Tavaliselt suur näitlejanna mängibki seda rolli.

„Vertikaaltunniga” on teisiti, see ei ole nii üldmõistetav ja seda mängitaksegi vähem.

Mul on väga meeldiv siin Eestis olla, aga oma loomingut teatrilavalt vaadata pole sugugi kerge. Paljudele näitekirjanikele ei meeldi oma näitemänge teatris näha.

Teie näitemängudes on juttu sissetungidest. Kosovosse või Iraaki, nagu on „Vertikaaltunnis”. Kuidas mõjutavad sellised teosed diskussiooni neil teemadel?