Eesti keelel on tulevikku

Tervisi põrgust!

Kohe-kohe on käes 1. september ja koolides algab õppetöö. Seega tahaksin meenutada oma naabrimehe poega Pudru Heldurit. Ta oli selline veidi nupust nikastanud poiss. Pätsi ajal kirjutasid lapsed plangu peale selges eesti keeles, et „Juku on loll”, „Salme on lits” või „Malle + Joosep = armastus”. Pudru Heldur saabus aga oma värvipurgiga, kangesti tähtis nägu ees, pani prillid ette ja maalis suurte punaste tähtedega sõnu nagu „Schweinehund” ja „Schwanz”.

„Miks sa saksa keeles kirjutad?” riidlesin mina. „Paha poiss! Teised lapsed kirjutavad küll kõik ilusas eesti keeles.”

„Aga nende sõnum ei jõua seetõttu kuigi kaugele,” vastas Pudru Heldur ülbelt. „Mina tahan, et terve maailm mu mõtetest teada saaks. Ja saksa keel on maailmakeel!”

Panin ta selle jutu peale tavaliselt nurka, kuid see poissi ei parandanud. Vastupidi, ta läks järjest lollimaks. Aastad möödusid, tema eakaaslased kasvasid suureks ega viitsinud enam seintele sodida, aga Pudru Heldur käis ringi, habe ees ja värvipurk endiselt käes. Ainult et vahepeal oli Eestis kehtestatud tiblade võim, mistõttu kirjutas ta plankudele vene keeles.

„Sa oled suur mees,” sõitlesin teda. „Kui sul juba kord on selline haigus, et pead seintele sodima, siis ole vähemalt patrioot! Kasuta oma emakeelt, keelt, milles kirjutasid Koidula ja Tammsaare. Aga sinul ajab üks „hui” teist taga. Häbene ometi! Vaata, väike laps siinsamas kõrval kirjutas aia peale „värdjas”. Raske sõna, aga ei ainsatki viga! Kohe näha, et haritud ja eestimeelsest perest. Aga mida sina maalid? Mis kole sõna see on?”

„See sõna on „durak”,” vastas Pudru Heldur uhkelt. „See on kirja pandud suures ja võimsas vene keeles! Minu eesmärk on tekitada rahvusvahelist resonantsi, mitte manduda kolkluses.”

Väike laps kirjutas aia peale „värdjas”. Raske sõna, aga ei ainsatki viga!

No mida sa teed sellise inimesega? Täismeest ei pane enam nurka kah.

Aastad läksid ja Pudru Heldur sodis muudkui kõikjale venekeelseid roppusi. Isamaalised jõud pingutasid muidugi, mis suutsid. Publiku ette toodi sõnumid „Punk on lahe!” ja „Haiguste ravi, kontrollitud”. Kuid Pudru Helduri tuhandete „huide” vastu see ei aidanud.

Siis taastati Eesti Vabariik. Pudru Heldur oli juba maani halli habemega vana mees, aga värvipurk oli tal ikka käe otsas. Ainult et nüüd oli ta läinud üle inglise keelele ja kirjutas igale poole „Fuck off”.

„Võiksid vähemalt enne surma emakeelele üle minna!” manitsesin. Pudru Heldur ainult naeris põlglikult ja ütles:

„Mina olen rahvusvaheline mees, minu jaoks on eesti keeleruum liiga kitsas.”

Ja kirjutas väriseva raugakäega seinale „shit”.

Nüüdseks on Pudru Heldur surnud ja koos minuga põrgus. Peab ütlema, et ta üllatus oli suur, kui selgus, et siinkandis aetakse asju ainult eesti keeles…

Head kooliaasta algust kõigile! Uskuge, eesti keelel on tulevikku!