Eesti kuulub B-alagruppi Valgevene, Austria ja Luksemburgiga. Üks alagrupiturniir peetakse juuni alguses Eestis, teine Austrias. A-grupi moodustavad Makedoonia, Taani, Albaania ja Bulgaaria teine koosseis. Mullu läbis Eesti alagrupiturniiri puhaste paberitega, kuid Final Fouris jäädi neljandaks. Nüüd avaneb võimalus vigade paranduseks. Eesmärgiks on seatud esikoht ja pääs maailmaliigasse.

„Kangesti tahaks maailmaliiga piletit,” tunnistas Toobal ja hindas grupikaaslasi. „Valgevene on Valgevene. Ei tea täpselt, kui aktiivselt nad Euroopa liigat võtnud on, aga nende parimad võivad kõik kohal olla ja tugev vastane on Valgevene igal juhul. Ka Austriaga ei olnud mullu midagi kerget.”

Luksemburgiga Eesti A-koondis kohtunud ei ole. Sügisel EM-finaalturniiril osalenud Valgevenet võideti kolme aasta eest MM-valikmängus 3 : 1, aasta hiljem kaotati sama skooriga kaks sõprusmängu. Austriat võideti mullu Euroopa liigas mitte parima koosseisuga mängides 3 : 1 ja 3 : 2. A-grupis on tugevaimaks ilmselt Makedoonia, kellega Eestil on vanad arved klaarida. Mullu kütsime balkanlastele alagrupis kaks sauna, kuid poolfinaalis tuli vastu võtta valus 0 : 3 kaotus. „Üritame seekord paremini vormi rihtida,” lubas Toobal.

Võit oleks äärmiselt oluline. Esiteks, kui tihti on meie pallimängu koondistel võimalus üldse mingil turniiril triumfeerida? Teiseks, meeste ja naiste turniiri auhinnapott on kokku 150 000 eurot. Ehk oleks võimalik pingelisest eelarvest raske südamega välja antud mammonast veidi tagasi saada. Ja kolmandaks: maailmaliigas pääsetaks Euroopa liigaga kaasas käivast ebaselgusest ja pidevast formaadi üle kauplemisest.

Maailmaliigas pääsetaks Euroopa liigaga kaasas käivast ebaselgusest ja pidevast formaadi üle kauplemisest.

Euroopas liigas osalemisega muutus üsna tõenäoliseks, et rumeenlane Gheorghe Crețu, kes mullu Eesti maailmajao 11. võrkpalliriigiks tüüris, sõlmib uue lepingu. Nagu Rusikas silmaauku sobib ka võistluskalender: Euroopa liiga on juuli alguseks läbi ja siis jääb kuuajaline puhkepaus enne EM-valiktsükliks valmistumise algust. Seda vajavad hädasti nii mullu pikema puhkuseta rüganud Eesti koondislased kui ka Crețu ise, kes töötab sügisest kevadeni Poola klubi Lubini Cuprumi treenerina.

„Ega meil Gianniga (Crețu hüüdnimi – M. R.) jätkamise asjus suuri erimeelsusi olnud ole. Üks küsimus oli, et sellise koormuse juures kippus ta isiklik elu kärisema,” selgitas võrkpalliliidu tegevjuht Tarvi Pürn, kes loodab läbirääkimised lõpetada uue nädala alguses. Ka Toobal usub, et Crețu ei kavatse tööd pooleli jätta: „Arvan, et ta jätkab. Signaalid on pigem positiivsed.”