Kui jõuame vihmasabinas Egoni ja Liina Kalamaja-koju, tervitab näitleja meid, peadpidi aknast väljas. Meenuvad Raivo Suviste kunagised sõnad: „Ma pole originaalne, kui ütlen, et Egon on üdini heasüdamlik. Seda on kõik öelnud.”

Näitleja teeb külalistele kohvi ja näitab uhkusega vanema poja meisterdatud köögimööblit. Kui fotograaf palub Egonil mingit tegevust matkides poseerida, lõikab ta kaks viilu kurki ja tuleb pistab need meile suhu. Külaliste ehedat üllatust märgates teatab ta muigega: „Te palusite ju mul midagi teha. Ma lõikasin teile kurki!” ja jätkab sama rõõmsameelselt korteri tutvustustuuri. Uurime Egoni plaadikogu ja kuulame lugusid tema pagulasest isast. Naerame näitleja noorpõlve rumalate hobide üle ning räägime teatrist, lastest ja suhetest. „Üle tähtsustamata ja üle ilustamata,” nagu Egonil meeldib öelda.