Umbes 35 aastat tagasi korvpallitrenni minnes oli mu eakaaslane Gert Kullamäe (45) juba kõva tegija. Vähemalt nii meenub praegu. Ta oli peajagu või suisa kahe pea jagu parem. Kuratlikult andekas, paraku vastastiimi mängumees. Temast kasvas meie aastakäigu särav täht, rahvuskoondise pikaaegne raudvara, mitme riigi meistriks kroonitud mängumees. Pole ime seegi, et mängijakarjääri lõppedes sai temast treener, kes tegi Tartu meeskonnaga suuri asju.

Oled viimastel päevadel pidanud vasakule-paremale intervjuusid jagama. Mida põhiliselt küsitakse?

Mis edasi saab? See on kõige põhilisem küsimus.

Ja mida sa vastad?