„Niikaua kui inimeses on uudishimu ja ta suudab oma meeli erutada uue informatsiooniga, pole veel häda midagi,” vastas Simm. Noogutasin kaasa. Nii on, nii on.

Ei salga, et väga kosutav oli Simmi mõnusalt stiilipuhtas Lasnamäe korteris teed luristada ja lihtsalt kuulata, mida ta räägib. Ja jälgida, kuidas ta seda teeb. Nii mõnigi projektipõhine püstijalakomöödia kahvatub selle kõrval.

Ole vaid tubli ja pane see energia ajalehte. Aga see on ajakirjanikutöö parem osa. Kurb muidugi, et just meie vestluse ajal pidi Simmi vana kass Loola siitilmast lahkuma.