Hendrik Agur: oskan ka nõmedas ja lootusetus olukorras oma elu huvitavaks elada
Nõukogude estraadikontserdi eestvedaja Hendrik Agur (52) on praegu kahtlemata enim kõneainet pakkunud ja kritiseerituim koolijuht. GAG-i 10. märtsile, Tallinna pommitamise aastapäevale langenud nõukogude estraadi kontserti „Punane nool”, mida reklaamiti kärtspunaste nõukogude sümbolitega, kirjeldati arvamuslugudes näiteks sõnadega „nagu löök sirbi ja vasaraga pähe”. Arutelu keskmes oli ka küsimus, kas keegi peaks mõistlikuks näiteks kristalliöö aastapäeval natsinostalgiast kantud kontsertetenduse korraldamist. Mitu poliitikut, sealhulgas osa erakonnakaaslasi IRL-ist mõistis Aguri kontserdi hukka. Aguri esialgne kommentaar, et hea muusika kaudu kutsutakse üles igavesele leppimisele ja andestusele, olukorda ei pehmendanud.
Avalikkuse reaktsiooni tõttu otsustas kool muuta nii ürituse reklaami kui ka kuupäeva. Muidu iga aasta 14. juunil küüditatute mälestuseks väikelennukite üle Tallinna lendu korraldav Agur kinnitab, et kuupäev oli tehniline viga. „Me ei ole mingid paindumatud kalgid inimesed, kuulasime, mida meile öeldi, ja muutsime. Mäletan, et mullu palusin Nordea kontserdimajal pakkuda kuupäevi märtsis ja aprillis ning 10. märts sobis. Ma ei osanud seda tol hetkel märtsipommitamisega seostada,” ütleb ta LP-le.
