Kui teda kutsutakse ühel päeval saksofonilegend Joshua Reedmani, trompetistide Nicholas Paytoni või Roy Hargrove’i kontserdile klaverit mängima, võib ta endale vastu rinda lüüa ja öelda, et on kõige kõrgemas grupis sees. See tähendab hoopis teisi mastaape nii esinemistasudes kui ka väljendusvõimalustes mitu aastat ette broneeritud kontsertidel. Samm-sammult, aste-astmelt pürib Holger ülespoole, ohverdades selle nimel paljutki – ja see pole suurustledes öeldud.