Esimene otsustav samm astuti 2009. aasta detsembris, kui Zaza Urušadze käis kinomajas toimunud Gruusia filminädalal tutvustamas oma filmi „Kolm maja”. Meedias ei ilmunud ürituse kohta praktiliselt ridagi. Küll aga toimus seal esimene „Mandariinide” tuleviku otsustanud vestlus. Ürituse korraldaja Artur Veeber rääkis filmiõhtul Urušadzele, et Abhaasias olid kunagi eesti külad, mille elanikud 1992. aasta sõja tõttu emamaale tagasi läksid. Sellest tuleks film teha, veenis Veeber.

Nii hakkas "Mandariinide" saaga hargnema ja seda, kuhu tänaseks välja on jõutud, ei osanud keegi veel isegi mitte aimata... Mida arvavad õnnestunud tegijad täna, saad lugeda juba homme, laupäevalehest LP!