Homses Laupäevaleht LPs: Evelyn Sepp: Mul on terav mõistus, käed-jalad terved, küll ma uued väljakutsed leian

Keskerakonnast välja kasvanud ja viimati Kultuurikatlale elu sisse puhunud Evelyn Sepa (41) teed juhivad nüüd uued tuuled. Ta on kõigele uuele avatud ja ei välista midagi – ei erasektorisse tööle minekut, poliitikasse tagasipöördumist, edasiõppimist ega välismaale siirdumist. Sel suvel tõmbab ta juhtme seinast ja lihtsalt puhkab.

Roosa jalgrattaga Kultuurikilomeetril kesklinna ja Kopli kodu vahel sõitev Evelyn on veendunud, et on suvise puhkuse ära teeninud. Kolme viimase aasta jooksul on olnud üksikuid puhkepäevi ja ei meenu ka ükski kõigest 40-tunnine töönädal või kaheksatunnine tööpäev.

Lõppes just Kultuurikatla periood. Kuidas tagasi vaadates seda hindate? Kas olete rahul või jäi miski kripeldama?

Viimased kolm aastat on möödunud nagu üks pikk päev. Kiire ja konkreetne kokkuvõte sellest oleks järgmine: sisuliselt reanimeerisin kogu pea 10 000 ruutmeetri suuruse ehituse, kohandasin selle sisu ning projektid vajaduste ja võimalustega kooskõlla, panin kokku uue meeskonna, kujundasin ümber organisatsiooni, töötasin koos tiimiga välja jätkustrateegia ning käivitasin pea kõik olulised tegevused. Selleks, et Kultuurikatel võiks uhkusega ühel ilusal päeval saada kõige ägedamaks ja unikaalsemaks rahvusvahelise kaaluga arendusplatvormiks, mis on veel Tallinna linna esindusobjekt, turismimagnet, see, mille pärast siia tullakse. Pealegi konverentsi- ja festivalikeskus kõige strateegilisemas linna südames.

Kas Kultuurikatla juhiks saamine oli pehme maandumine pärast riigikogust väljajäämist, nagu Tondiraba spordikeskuse juhi koht praegu sportlasekarjääri lõpetanud Jelena Glebovale?

Kui pehme ikka saab olla maandumine organisatsioonis, kus sa hakkad juhtima projekti, mis juba alguseks on sisuliselt hinge heitnud, kus üks probleem ajab teist taga ja sul ei ole laua taga kedagi, kes oleks protsessiga varem kursis olnud, ning sul ei ole sisuliselt isegi dokumentatsiooni, piisavast rahastusest rääkimata. Ja 36 kuu pärast on see umbes 10 000 m2 suurune objekt ehitusega selles faasis, kus ka Tallinna linn omanikuna on sunnitud möönma, et objekt tuleb siiski lõpuni ehitada ning seda ei saa külmutada, sest see tooks kaasa suure rahalise ja mainelise kahju.
Väga pehme ikka ei ole küll.

Mis Jelena Glebovat puudutab, siis mul on raske tema valikuid kommenteerida. Vähemalt üks erinevus on selles pildis küll. Mina teadsin, kuhu ja miks kandideerin, läbisin kolm kandideerimisvooru ning mul oli üpris selge ettekujutus sellest, mida ma Kultuurikatlas tegema hakkan.

Olete lubanud suvel patareisid laadida. Kuidas ja mis saab edasi? Kas tööd on?

Kinnitan, et kellelgi pole vaja muret tunda, kus ma elan ja mida suhu pistan. Mul on terav mõistus, käed-jalad terved, küll ma uued väljakutsed leian.

Olen tõesti avatud uutele ettevõtmistele, eelistatult erasektoris ja ettevõtluses. Kogemus on selline, mis annab kindluse teha üpris erinevaid ja üpris hullumeelseid projekte või alustada mõne start-up’iga kohe päris algusest. Väga põnev aeg seega.

Pikemalt loe juba homsest Laupäevaleht LP-st!