Homses LP-s advokatuurist välja heidetud Alla Raudsepp: minu sõnad vastandati 12 korda karistatud kurjategija omadega. Usuti teda

Kuidas kolme aastaga kõik kaotada ehk lugu naisest, kes 20 aastat töötas nõutud advokaadina, kes kasvatab üksi teismelisi kaksikuid ning kellelt Eesti kohtusüsteem võttis töö ja sissetuleku.

Alla Raudsepp oli 20 aastat Pärnus Rüütli tänaval asuva advokaadibüroo Oberg & Partnerid advokaat. Tema töökoormus oli suur: kabineti ukse taga lookles järjekord inimestest, kes soovisid tema jutule pääseda. Kolm aastat tagasi imbusid ajakirjandusse uudised sellest, kuidas Lääne prefektuur süüdistab sedasama nõutud advokaati ühe narkokuriteo tunnistaja valeütlustele kihutamises. Nüüdseks on Alla Raudsepp läbi käinud kolmeaastase kohtukadalipu. Teda on õigeks mõistetud, seejärel süüdi tunnistatud, siis taas õigeks mõistetud, veel kord süüdi tunnistatud ning süü ka riigikohtus kinnitatud. Kaks kuud tagasi heideti ta suurte vaidluste ja eriarvamuste saatel Eesti advokatuurist välja.
Alla Raudsepp annab LP-le esimese avameelse intervjuu pärast kolme aasta pikkust kohtusaagat. Sellest, mis temaga juhtus ja miks.

Väljavõte intervjuust:

Kuidas te teie vastu algatatud kahtlustusest teada saite?
Olin sõitnud välismaale puhkusele ja mu paanikas lapsed helistasid mulle: emme, asi on väga tõsine. Minu kaksikud olid siis 13-aastased ja neid hoidis järelevaataja, aga sel hetkel olid nad pärast kooli üksi kodus. Politseinikud seisid meie maja ukse taga ja küsisid lastelt, kus ema on. Lapsed ütlesid, et emmet ei ole. Mis tähendab, et ei ole – ta on kurjategija, me tahame ta politseisse viia ja üle kuulata. Kui mu lapsed ütlesid, et emme ei ole Eestis, ütlesid politseinikud, et nad käivad siin nii kaua, kuni on ema kätte saanud ja ta ära politseisse viinud. Selle peale helistas tütar mulle nuttes: siin käivad politseinikud, kes tahavad sind ära viia! (Kogub ennast hetke.) Mäletan tütre sõnu: sa oled kurjategija, sind tuleb politseisse viia ja nad ei lähe siit ära enne, kui nad su kätte saavad.
Helistasin oma tugiisikule ja palusin, et ta võtaks politseiga ühendust ja ütleks, et mind tõesti ei ole ja ärgu nad palun traumeerigu mu lapsi, vaid jätku mulle kutse ja ma võtan nendega ühendust. Kui tagasi tulin, helistasin esimesena narkokomissar Tarmo Väratile, kes imelikul kombel oli minu kriminaalasja uurija. Kuigi see kuritegu – valeütlustele kihutamine – ei ole narkokuritegu. Ja millegipärast uuris minu kuritegu isik, keda minu klient süüdistas võimu kuritarvitamises. Küsisin otse: Tarmo, miks sa mulle kutset ei saatnud ja milles on probleem, miks te mu lapsi traumeerite? Sain väga ülbe vastuse: see on minu otsustada, kuidas kahtlustatavaid ülekuulamisele kutsun.

See oli jõudemonstratsioon, et hirmu külvata ja teid psühholoogiliselt murda?
Et mind laste ja linnakodanike nähes raudus politseisse viia, arvan mina. Loomulikult oli eesmärk mind psühholoogiliselt murda. Kui läksin politseisse ja sain süüdistuse teksti, olin tõsiselt üllatunud. Pidin seda teksti viis korda lugema, et aru saada, milles mind kahtlustatakse.

Kõigest täpsemalt juba homme ilmuvas LP-s!