Homses LP-s | Indrek Tarand: minu käest ei ole Andres Herkel küsinud, kas ta võib mu nime peaministrikandidaadina välja käia. See tuli täieliku üllatusena!
Esmaspäeval muutus Eesti poliitmaastik veidi ärevaks. Päev ei olnud veel õhtus, kui Andres Herkel jagas meedias infot, et Vabaerakonna peaministrikandidaat võiks olla Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand.
Indrek Tarand istus esmaspäeva õhtul Lääne-Harju vallas Keibu külas Helmi talu köögis ja aitas abikaasa Kadil valmiva piruka sisse juustu riivida, kui telefon hakkas helisema. Helistasid kõige kõrgema taseme parteifunktsionäärid ja pärisid äreval häälel, mis toimub. Helistasid ka ajakirjanikud. Mõni väljaanne lausa kümme korda järjest, ehkki peaministriks pakutu meedia kõnedele ei vastanud.
Tarandist on saanud Eesti erakondade jaoks ihaldusväärne kuldkala. Kõigil on enne riigikogu valimisi tarvis hädasti magnetilisi häälepüüdjaid, kes kindlustaksid erakonnale riigikogus hea positsiooni või aitaksid end upitada vähemasti üle 5% lävepaku. Tarandi viimastel europarlamendi valimistel saadud 43 390 häält on raske unustada.
Alljärgnevalt katkend homses LP-s ilmuvast pikast intervjuust, mis sai tehtud teisipäeval Tarandite uues majas Keibu külas:
Kas minu vastas istub nüüd Vabaerakonna peaministrikandidaat, kelle erakonna juht Andres Herkel meediale suure suuga välja hõikas?
(Naerab.) Loen ka uudistest, et Herkel on niimoodi ütelnud. Aga me ei ole midagi kokku leppinud. See on Andres Herkeli omapoolne algatus minu nimi välja käia.
Tuli see sulle üllatusena?
Täieliku üllatusena. Sain sellest teada, kui telefon hakkas esmaspäeva õhtul lakkamatult helisema ja mulle helistas nii mõnigi juhtiv erakondlane küsimusega: mis see siis nüüd tähendab? Herkeliga oleme eluteel küllaldaselt kohtunud, aga sel aastal kohtusime viimati juuli teises pooles. Andres rääkis, mis ta tahab teha ja mis mõtted tal on, ja mina vastasin, et need on huvitavad mõtted ning võin vajaduse korral kaasa mõelda. Aga mina ei kavatse end kellegagi siduda olukorras, kus valimised on alles järgmise aasta märtsis. Välja arvatud sellises kontekstis, kus on tõesti midagi põhjapanevat mõelda. Näiteks millist poliitikat rakendada metsanduses või energiamajanduses – nende asjade üle tasub kogu aeg mõelda. See, milline isik kuhu täpselt sobib ja mis ringkonnas valimistele läheb, on selline parteiline tegevus ja sellega ma paraku ei tegele.
Saan aru, et andsid Herkelile juuli keskel kohtudes oma nõusoleku sinu nimi valimiste kontekstis välja käia?
Ei, sellest ei olnud tookord juttu. Minu käest ei ole keegi selle kohta midagi küsinud ega mind ka teavitanud, et selline uudis tuleb.
See tundub ju pisut kummaline – apelleerida inimese nimega tema seljataga.
Ma olen juba harjunud sellega, et kuskil huugab kuulujutuveski, kus kuulujutu rääkijad veenavad üksteist oma jutuga ja siis neile tundub, et nii ongi. Samal põhimõttel töötavad ju ka Facebooki kõlakojad: sama meelt olevad inimesed räägivad midagi omavahel ja neile tundub, et nii ongi. Aga tegelikus elus ei ole nii.
Pikka intervjuud Indrek Tarandiga loe homme ilmuvast LP-st!
