Homses LP-s: Kristina Šmigun-Vähi: raskusi on vaja, et mõista, kui tore on elu!
„Oh, tuleks juba lumi!” õhkab Kristina Šmigun-Vähi (37), kui mööda vanalinna munakivitänavat Raekoja platsi jõuluturu poole jalutame. Kristina elus on uus lehekülg. Tippspordiga on kõik, nüüd võtavad kogu tema aja kool, pere ja kaks last, kellele ta on erakordselt pühendunud ema. Millised väljakutsed toob tulevik, ei tea Kristina veel isegi, praegu on aega vaadata ja tunnetada, kuhu suunas hing kisub.
Nagu emotsionaalne Kiku ikka, on ta LP-le aastalõpuintervjuud andes lihtne, lõbus ja vahetu. Kõige rohkem tunneb ta puudust oma „beebudest” – kuuesest Victoria Krisist ja kolmesest Kristhor Tomist, kes jäid koos vanaema Rutiga Ameerikasse nende Floridas asuvasse elamisse. Kuna siinsed ülikooliga seotud asjad tahavad tegemist, kasutab Kristina jõulueelset lastevaba aega maksimaalselt ära. Ta on päevitunud ja heas vormis. Kesklinna elanikuna käib ta vastavalt tujule mõne korra nädalas Shnelli tiigi ümber tunnike või poolteist jooksmas, sellest piisab, et end hästi tunda. Aga jah, lumi võiks rutem tulla. Tooks õige jõulutunde, teeks maa valgeks ja inimestel meele rõõmsaks.